Aiajäätmete käitlemiseks on 3 võimalust:
- Kompostimine oma kinnistul
-
Jäätmejaama (Tabasalu, Kooli 5a) viimine. Tasuta saab viia kuni 0,6 m3
-
Tellida äravedu jäätmevedajalt (AS Eesti Keskkonnateenused), kes viib aiajäätmed ära sinu kodust. Tegemist on tasulise teenusega, kuni 100 liitrine kott maksab 35 senti, kuni 150 liitrine kott maksab 51 senti ning kuni 200 liitrine kott maksab 68 senti. Maksimaalne kogus ühel veokorral on 20 kotti. Aiajäätmed tuleb panna läbipaistvasse kilekotti. Äraveo tellimiseks võta ühendust jäätmevedajaga [email protected].
Mis on aia- ja haljastusjäätmed?
Aia- ja haljastujäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkinud biolagunevad jäätmed, nagu riisutud-lõigatud muru, lehed, sammal, peened oksad, taimejäänuseid jms.
Miks ei tohi aiajäätmeid metsa viia?
Aiajäätmete hulgas võib olla kodumaisele loodusele ja inimese varale ohtlikke liike. Aiast kogutud puulehed, niidetud muru, oksad ja muu aiaprügi on jäätmed, mida ei sobi metsa alla visata. Peale selle, et aiaprügi risustab metsaalust visuaalselt, võivad aia- ja haljastusjäätmetega loodusesse levida võõrliigid, kes võivad meie looduses probleeme põhjustada. Näiteks võivad koduaias kasvava võõra taimeliigi seemned metsa alla sattudes seal idanema ja vohama hakata. Lõpuks võtavad need omamaistelt liikidelt kasvukohti. Enesele teadmata võid aiaprügiga levitada ka hispaania teetigusid või nende mune.
Kevadine aiakoristus toob sageli kaasa küsimuse, kas oksi, paberit või muud prügi võib lõkkes põletada. Harku vald tuletab elanikele meelde, et vastavalt Harku valla jäätmehoolduseeskirjale on jäätmete käitlemine, sealhulgas põletamine selleks mitteettenähtud kohas ja viisil keelatud.
Mida tohib põletada?
Nii küttekoldes kui ka tuleohutusnõuetele vastavas tuletegemise kohas on lubatud põletada ainult kuiva, immutamata ja värvimata puitu. Selline materjal põleb puhtamalt ning ei tekita keskkonnale ohtlikke saasteaineid.
Paberit ja kartongi võib põletada vaid väikestes kogustes, mis on vajalik tule süütamiseks.
Olulised ohutusnõuded
Kui lõket tehakse selleks ettenähtud kohas, tuleb järgida järgmisi põhimõtteid:
- tuletegemine ei tohi häirida teisi inimesi (näiteks suitsuga).
-
tuleb arvestada ümbruse ja ilmastikutingimustega, mis võivad mõjutada tuleohutust
-
lõkke tegemise koht peab paiknema ohutul kaugusel hoonetest ja põlevmaterjali hoiukohtadest
-
kasutada tuleb ainult tuletegemiseks sobivat ja ohutut kohta
Tänapäeval on paljudel uuematel majadel sundventilatsioonisüsteemid, mis toovad värske õhu otse majja. Kui läheduses tehakse lõket, levib suits ventilatsiooni kaudu kergesti siseruumidesse. See tähendab, et lõkkesuits levib naabermajadesse ning põhjustada ebameeldivat lõhna ja halvendada siseõhu kvaliteeti.
Teistega arvestamine aitab hoida head naabrussuhet ja tagab, et lõkke tegemine ei muutuks kellelegi ebameeldivaks. Reeglite järgimine aitab hoida keskkonda puhtana, tagada turvalisuse ning vältida olukordi, kus lõkke tegemine võib muutuda ohtlikuks või häirida naabreid.
Metsa- ja muu taimestikuga kaetud alal on kuluheina ja roostiku põletamine aasta ringi keelatud üle Eesti.
