- Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava koostamise eesmärgiks on anda raamistik ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengu planeerimisele ja elluviimisele, et parandada elanikkonnale ja teistele tarbijatele pakutava teenuse kvaliteeti. Väga tähtis on seejuures investeeringute efektiivsuse ja otstarbekuse hindamine.
- Valla veemajanduse arendamise aluseks on Harku valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2025–2036, mis on kinnitatud Vallavolikogu määrusega nr 15 (28.12.2020). Kava eesmärk on tagada kvaliteetne teenus elanikele ja teistele tarbijatele, hinnates sealjuures investeeringute otstarbekust ja efektiivsust.
Ühisveevärk ja -kanalisatsioon tiheasustuses või reovee kohtkäitlus hajaasustuses
Kui piirkonnas on rajatud ühisveevärk ja -kanalisatsioon, on kinnistu omanikul kohustus liituda sellega nelja aasta jooksul alates süsteemi valmimisest.
Liitumine tagab:
-
ohutu ja kvaliteetse joogivee kättesaadavuse
-
keskkonnasäästliku reoveekäitluse
Liitumiskohustus tuleneb veeseadusest, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest ning kohaliku omavalitsuse eeskirjadest. Täpsemad juhised ja liitumiseks tehniliste tingimuste saamiseks võta ühendust piirkonna vee-ettevõtjaga.
Harku vallas tegutseb mitu vee-ettevõtjat, kellelt saab infot liitumisvõimaluste ja teenuste kohta:
-
Strantum OÜ – teenindab piirkondi: Tabasalu, Tiskre, Harku, Harkujärve, Rannamõisa, Muraste, Suurupi, Vääna-Jõesuu, Viti, Vahi, Otsa-Miko ja Loopealse.
rohkem infot sTRANTUMi KODULEHelt
-
AS Lahevesi – teenindab Türisalu piirkonda.
rohkem infot lAHEVESI KODULEHelt
-
OÜ Ewelink – teenindab Ilmandu küla Tuulepesa elurajooni.
Kontakt: Igor Ganjušev, tel 505 4685, e-post [email protected]
Küsimuste korral võta ühendust:
Helena Uuspõld
Veespetsialist
Tilgu tee 53, Meriküla
Keskkonnakorraldus (kõrgharidus)
Tilgu tee 53, Meriküla
Kui kinnistu asub väljaspool ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teeninduspiirkonda, tuleb reovee kogumine ja puhastamine lahendada kohapeal.
Levinumad lahendused on:
-
omapuhasti (nt septik, biopuhasti)
-
reovee kogumismahuti (ehk suletud paak)
-
kinnistusisene kanalisatsioonitorustik (sh ühendustorud hoone ja puhasti või mahuti vahel)
Kõik eeltoodud lahendused kuuluvade ehitustegevuse alla ning peavad vastama Harku valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskirjale.
Reovee kogumismahuti või omapuhasti
Reovee kogumismahuti paigaldamist kavandades tuleb arvestada järgnevaga:
- Mahuti peab paiknema vähemalt 5 meetri kaugusel hoonetest ja väljaspool kaevu hooldus- või sanitaarkaitseala
- Paigaldada tohib ainult lekkekindlat, sertifitseeritud mahutit, mis on ankrutatud vastavalt pinnasele ja tootja juhistele
- Mahuti minimaalne maht on 8 m³
- Mahutile peab olema aastaringselt ligipääs purgimisteenuse veokiga. Soovitav on paigutada mahuti juurdepääsutee lähedusse.
- Mahuti tuleb tühjendada purgmisteenuse luba omava ettevõtte poolt, kes väljastab iga teenuse kohta arve või kviitungi, mis tuleb alles hoida 3 aastat.
Omapuhasti asukoha kavandamisel hajaasustus tuleb arvestada järgnevaga:
- Heitvee suublasse juhtimiseks on vajalik Harku valla reovee kohtkäitlusluba, milleks tuleb esmalt määrata heitvee suubla - kuni 1 m³ ööpäevas heitvee juhtimine veekogusse või kuni 5 m³ ööpäevas heitvee juhtimine pinnasesse on lubatud, kui tegevus vastab keskkonnaministri määrusega kehtestatud nõuetele.
Kui kogus ületab neid piire, on vajalik Keskkonnaametilt taotleda veeluba.
Maaparandussüsteemi eesvoolu puhul on vajalik kooskõlastus Põllumajandus- ja Toiduametiga.
Reoveekogumisalal, mille koormus on 2000 inimekvivalenti või rohkem, on heitvee pinnasesse juhtimine keelatud.
- Veekogusse juhtimine on lubatud 50 meetri kaugusel kaevu sanitaarkaitseala piirist.
- Pinnasesse immutamisel tuleb arvestada põhjavee kaitstuse kategooriaga: kaitsmata ja nõrgalt kaitstud aladel kuni 10 m³ bioloogiliselt puhastatud heitvett ööpäevas, keskmiselt ja paremini kaitstud aladel kuni 50 m³ bioloogiliselt puhastatud või 5 m³ mehaaniliselt puhastatud heitvett ööpäevas.
- Imbväljak peab paiknema vähemalt 50 m kaugusel kaevu hooldusalast, 1,2 m kõrgemal aluspõhjakivimist või põhjavee kõrgeimast tasemest, üleujutusteta alal ja allavoolu kaevudest.
- Puhasti kaugus peab olema vähemalt 10 meetrit elamust, kinnise mahuti (nt septik) puhul vähemalt 5 meetrit elamust.
- Tuleb arvestada tuule suunaga. Puhasti peaks jääma elamust allatuult, v.a kinnised süsteemid.
- Kogu süsteem peab mahtuma asukohakinnistule. Kui see ulatub naaberkinnistule, on vaja kirjalikku kooskõlastust.
- Purgimisteenus peab olema ligipääsetav. Tühjendamine toimub tavaliselt 1–2 korda aastas ning töö tuleb dokumenteerida hoolduspäevikus.
Reovee kohtkäitlusloa taotlemine
| Taotluse esitamine |
|
|---|---|
| Dokumentide lisamine |
|
| Otsuse tegemine |
|
Harku valla territooriumil purgimisteenust osutavad ettevõtted
Fekalist OÜ – [email protected]; tel 5625 6258
Geotrans OÜ – [email protected]; tel 5346 8430
HardiTrans OÜ – [email protected]; tel 5307 6766
Keila Eritehnika OÜ – [email protected]; tel 5155 980
Multivara Transport OÜ – [email protected]; tel 5663 3900
Norringsen OÜ – [email protected]; tel 5662 1300
Ragn-Sells AS – [email protected]; tel: 5063 281
Ruut Trants OÜ – [email protected]; tel 5293 356
Sagro AS – [email protected]; tel 6796 860
Sergei Ojamäe – [email protected], tel 56488332
Strantum OÜ – [email protected]; tel 6 026 480
Survepesu OÜ – [email protected]; tel 5242 424
Toruabi OÜ – [email protected]; tel 5035799
Puur- ja salvkaevud
Puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamisel arvestab vallavalitsus üld- ja detailplaneeringut, kohaliku omavalitsuse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava ning vee-ettevõtja olemasolevaid teeninduspiirkondi.
- Puurkaevu asukoha valikul tuleb taotlejal silmas pidada kõiki olemasolevaid reostusallikaid (sõnnikuhoidlad, kompostihunnikud, välitualetid, kanalisatsioonirajatised jms) sh neid, mis asuvad vahetus läheduses paikneval naaberkinnistul.
| Taotluse esitamine |
|
|---|---|
| Kooskõlastamine |
|
| Korduvtaotlemine |
|
- Kui vallavalitsus on taotlejale väljastanud puurkaevu asukoha kooskõlastuse, saab taotleja tellida puurkaevu rajajatelt puurkaevu või -augu projekti, mis seejärel esitatakse läbi ehitisregistri koos ehitusloa taotlusega vallavalitsusele läbivaatamiseks.
- Nimekirja hüdrogeoloogliste tööde tegevuslubade omanikest leiab keskkonnaministeeriumi kodulehelt. Lepingu sõlmimisel puurkaevu rajava ettevõttega on soovitav tähelepanu pöörata sellele, kes esitab puurkaevu rajamistöödega seoses vajalikud taotlused ning materjalid ehitisregistrisse, tasub riigilõivu ning hilisemad teostusmõõdistusega seotud kulud. Maaomaniku jaoks on lihtsam, kui vajalikud ehitisregistri toimingud (ehitusloa, kasutusteatise või kasutusloa taotluse esitamine) teostab ja vastavad kulud kannab puurkaevu rajav ettevõte.
- Ehitusregistrisse riigilõivukohustuslikku taotlust sisestades suunab register taotluse esitaja otse lõivu maksma. Kui isik või ettevõte ei soovi riigilõivu tasuda ehitisregistrisse ehitusloa taotlust esitades, palume riigilõivu kanda Harku Vallavalitsusele (selgitusse märkida maaüksuse aadress ja märge, mille eest riigilõiv tasutakse).
- Seejärel edastab vallavalitsus läbi ehitisregistri puurkaevu projekti koos ehitusloa taotlusega keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Kui keskkonnaamet puurkaevu või -augu rajamise projekti ei kooskõlasta, keeldub vallavalitsus ehitusloa väljastamisest. Projekti kooskõlastamisel väljastab vallavalitsus ehitusloa puurkaevu rajamiseks, millega saab tutvuda ehitisregistris.
- Puurimistööde ajal peab puurkaevu või -auku rajav isik täitma puurkaevu või puuraugu puurimispäevikut.
- Pärast puurkaevu või -augu proovipumpamist korraldab puurkaevu või -augu rajanud isik veeproovide võtmise, mida teeb proovivõtja atesteerimistunnistust omav isik. Puurkaevu või -augu puurinud isik on kohustatud pärast puurkaevu või -augu rajamist täitma puurimispäeviku andmete alusel puurkaevu või -augu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise vormi.
- Seejärel tuleb see esitada keskkonnaametile elektroonilisel teel või posti teel 10 tööpäeva jooksul puurkaevu rajamise lõpetamisest alates. Taotleja saab puurkaevu parameetritega ning vee kvaliteediga tutvuda edaspidi keskkonnaregistris.
Edasine protsess sõltub puurkaevu või -augu kasutuse mahust:
-
Kui kasutusele võetakse puurauk või selline puurkaev, mille ehitusprojektikohane tootlikkus on alla 10 m³ ööpäevas või mida kasutab vähem kui 50 inimest, esitatakse vallavalitsuse läbi ehitisregistri kasutusteatis koos selle juurde kuuluvate ehitusseadustiku § 127 lõikes 3 nimetatud dokumentide või informatsiooniga:
- keskkonnaregistri väljavõte või viide keskkonnaregistris olevatele puurkaevu või -augu andmetele
- omanikujärelevalve tegija nimi, registri- või isikukood ja kontaktandmed
- puurkaevu või -augu hooldusjuhend, teostusjoonis)
Kui kasutusele võetakse puurkaev, mille ehitusprojektikohane tootlikkus on üle 10 m³ ööpäevas või mida kasutab rohkem kui 50 inimest, esitatakse vallavalitsusele läbi ehitisregistri kasutusloa taotlus koos selle juurde kuuluvate dokumentidega. Ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa taotlusele tuleb lisada ka terviseameti nõusolek.
- Puurkaevude või -aukude ümberehitus või rekonstrueerimine võib olla lahenduseks olukorras, kus puurkaevust saadav vesi ei vasta nõuetele. Läbi puurkaevu rekonstrueerimise on võimalik seadustada ka olemasolevat puurkaevu, mille andmed registris puuduvad.
- Omanik valib välja puurkaevu rajamisega tegeleva ettevõtte, kes omab hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba. Nimekirja hüdrogeoloogliste tööde tegevuslubade omanikest leiab keskkonnaministeeriumi kodulehelt.
- Taotleja tellib puurkaevu rajajatelt puurkaevu või -augu projekti, mis seejärel esitatakse läbi ehitisregistri avaneb koos vormikohase ehitusloa või -teatise taotlusega vallavalitsusele läbivaatamiseks.
- Kui rekonstrueeritakse puurauk või selline puurkaev, mille ehitusprojektikohane tootlikkus on alla 10 m³ ööpäevas või mida kasutab vähem kui 50 inimest, esitatakse vallavalitsusele läbi ehitisregistri ehitusteatis.
- Kui rekonstrueeritakse puurkaev, mille ehitusprojektikohane tootlikkus on üle 10 m³ ööpäevas või mida kasutab rohkem kui 50 inimest, esitatakse vallavalitsusele läbi ehitisregistri ehitusloa taotlus.
- Seejärel edastab vallavalitsus läbi ehitisregistri puurkaevu rekonstrueerimise projekti koos esitatud teatise või taotlusega keskkonnaametile kooskõlastamiseks. Kui keskkonnaamet puurkaevu või -augu rekonstrueerimise projekti ei kooskõlasta, keeldub vallavalitsus edasiste lubade väljastamisest. Projekti kooskõlastamisel väljastab vallavalitsus vajaliku loa, millega saab tutvuda ehitisregistris.
- Puurkaevu või -augu rekonstrueerimist kavandav isik tellib puurkaevu või -augu puurimise alal hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba omavalt isikult puurkaevu või –augu rekonstrueerimistööd. Puurimistööde ajal peab puurkaevu või -auku rajav isik täitma puurimispäevikut.
- Seejärel korraldab puurkaevu või -augu proovipumpamist puurkaevu või -augu rajanud isik veeproovide võtmise, mida teeb proovivõtja atesteerimistunnistust omav isik. Puurkaevu või -augu puurinud isik on kohustatud pärast puurkaevu või -augu rajamist täitma puurimispäeviku andmete alusel puurkaevu või -augu andmete keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise vormi.
- Täidetud vorm tuleb esitada keskkonnaametile elektroonilisel teel või posti teel 10 tööpäeva jooksul puurkaevu rajamise lõpetamisest alates. Taotleja saab puurkaevu parameetritega ning vee kvaliteediga tutvuda edaspidi keskkonnaregistris.
Edasine protsess sõltub puurkaevu või -augu kasutuse mahust:
- Kui kasutusele võetakse puurauk või selline puurkaev, mille ehitusprojektikohane tootlikkus on alla 10 m³ ööpäevas või mida kasutab vähem kui 50 inimest, esitatakse vallavalitsusele läbi ehitisregistri kasutusteatis, koos selle juurde kuuluvate ehitusseadustiku § 127 lõikes 3 nimetatud dokumentide või informatsiooniga:
- keskkonnaregistri väljavõte või viide keskkonnaregistris olevatele puurkaevu või -augu andmetele
- omanikujärelevalve tegija nimi, registri- või isikukood ja kontaktandmed
- puurkaevu või -augu hooldusjuhend, teostusjoonis)
Kui kasutusele võetakse puurkaev, mille ehitusprojektikohane tootlikkus on üle 10 m³ ööpäevas või mida kasutab rohkem kui 50 inimest, esitatakse vallavalitsusele läbi ehitisregistri kasutusloa, koos selle juurde kuuluvate dokumentidega. Ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa taotlusele tuleb lisada ka terviseameti nõusolek.
- Kui rajatud puurkaevuga võetakse põhjavett rohkem kui 5 m³ ööpäevas, on lähtuvalt veeseadusest tegemist vee erikasutusega. Vee erikasutusloa nimetatud tegevuseks väljastab keskkonnaamet.
- Puurkaevude rajamist ning nende üle arvestuse pidamist reguleerivad õiguslikud alused on aastatega muutunud, millega seoses ei pruugi kajastuda kõikide puurkaevude andmed korrektselt ehitisregistris. Puurkaevude üle peab arvestust keskkonnaagentuur ning andmed on leitavad keskkonnaregistrist.
Levinumad puurkaevude registriandmetega seotud vead ja võimalused nende lahendamiseks on:
| Puurkaevu registrijärgne asukoht on vale |
Andmete korrigeerimiseks tuleb esitada taotlus asukoha parandamiseks koos õigete koordinaatidega keskkonnaagentuurile aadressil [email protected] |
|---|---|
| Ekslikult on puurkaevule määratud 50 m sanitaarkaitseala, kuid tegelikult lähtuvalt veeseadusest võib puurkaevule moodustada hooldusala suurusega 10 m või on puurkaevule projekti järgi määratud teistsugune sanitaarkaitseala. |
Andmete korrigeerimiseks tuleb esitada põhjendatud taotlus (võimalusel koos kaevu ehitusprojekti või kaevu passiga) keskkonnaagentuurile aadressil [email protected] |
| Olemasoleva kaevu andmed ei kajastu keskkonnaregistris ning selle rajamise kohta puudub dokumentatsioon. |
Kaevu on võimalik registrisse kanda läbi puurkaevu rekonstrueerimise protsessi. |
- Kasutusest väljajääv puurkaev või -auk tuleb põhjavee edaspidise saastamise vältimiseks nõuetekohaselt konserveerida (sealjuures kinnise soojussüsteemi puuraugu konserveerimisel tuleb soojuskandevedelik soojuskontuurist eemaldada ja soojuskontuuri otsad sulgeda).
- Konserveerimisest tuleb (maa)omanikul või valdajal teavitada vallavalitsust ja keskkonnaametit kirjalikult 10 tööpäeva jooksul puurkaevu või -augu konserveerimise päevast alates. Konserveeritud puurkaevu või -augu kohta teeb keskkonnaamet vastava märke.
- Kui konserveeritud puurkaev soovitakse taas kasutusele võtta, korraldab puurkaevu omanik või valdaja eelnevalt selle puhastuspumpamise ja veeproovide võtmise. Enne kinnise soojussüsteemi puuraugu taas kasutusele võtmist tuleb ka kontrollida, kas soojuskontuur on töökorras.
- Salvkaevude rajamisel ja ümberehitamisel esitatakse vallavalitsusele läbi ehitisregistri ehitusteatis koos selle juurde kuuluvate dokumentidega. Enne salvkaevu rajamist ja ümberehitamist peab tööde teostaja tutvuma salvkaevu kavandatava asukohaga kohapeal ning määrama salvkaevu asukoha täpsed koordinaadid. Rajatav salvkaev peab vastama teatavatele nõuetele.
- Salvkaevude kasutusele võtmiseks pärast rajamist ja ümberehitamist esitatakse vallavalitsusele läbi ehitisregistri kasutusteatis, koos keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise vormiga.
- Vallavalitsus esitab ehitisregistris keskkonnaametile rajatud või ümberehitatud salvkaevu andmed kooskõlastamiseks. Keskkonnaamet kontrollib, sisestab ja registreerib andmed keskkonnaregistris 10 tööpäeva jooksul andmete esitamisest.
- Kaevu omanik on lähtuvalt ehitusseadustikule kohustatud lammutama kasutamiskõlbmatu, põhjavee seisundile ohtliku või kasutusotstarbe kaotanud salvkaevu, puurkaevu või -augu.
- Kaevu lammutamiseks tuleb vallavalitsusele esitada läbi ehitisregistri ehitusteatis ja nõuetekohane ehitusprojekt puurkaevu lammutamiseks, millele esitatud nõuetega saab tutvuda SIIT. Vallavalitsus esitab ehitusteatise koos ehitusprojektiga kooskõlastamiseks keskkonnaametile.
- Kaevu lammutanud isik esitab vallavalitsusele lammutamise teatise. Teatis esitatakse 10 tööpäeva jooksul lammutamistööde lõpetamise päevast arvates.
- Vallavalitsus teavitab seejärel lammutamisest keskkonnaametit ja kannab teatise andmed ehitisregistrisse. Lammutatud kaevu kohta tehakse ehitisregistris vastav märge. Keskkonnaamet korraldab kaevu lammutamise teatise andmete sisestamise keskkonnaregistrisse. Lammutatud kaevu kohta tehakse keskkonnaregistris vastav märge.
Ebakvaliteetne joogivesi
Kui tekib kahtlus, et joogivesi võib olla ebakvaliteetne, on soovitatav tellida mikrobioloogiline analüüs. See aitab välja selgitada, kas vesi vastab joogiveele kehtestatud nõuetele.
Analüüsi saab tellida näiteks järgmistelt teenusepakkujatelt:
- Eesti Keskkonnauuringute Keskus (EKUK)
- Terviseamet
Usaldusväärse tulemuse saamiseks on soovitatav lasta veeproov võtta atesteeritud veeproovivõtjal.
Olulised näitajad, mis viitavad võimalikule reostusele, on näiteks:
- Escherichia coli (tuntud ka kui kolibakter)
- Teised coli-laadsed bakterid
Need bakterid elavad tavaliselt inimese ja loomade soolestikus ning võivad sattuda põhjavette näiteks suurte vihmasadude, lume sulamise või muude sademete kaudu.
Nende leidumine joogivees viitab sellele, et vesi võib olla saastunud väljaheidetega ning sisaldada haigustekitajaid. Kuigi enamik E. coli tüvesid ei ole inimesele ohtlikud, leidub ka ohtlikke variante, näiteks E. coli O157:H7, mis võib põhjustada raskeid terviseprobleeme.
Kas kõik coli-laadsed bakterid viitavad fekaalsele reostusele?
Mitte alati. Mõned coli-laadsed bakterid võivad esineda ka looduslikult toitainerikkas vees, pinnases või lagunevas taimses materjalis. Nende olemasolu näitab siiski, et vees võib leiduda patogeenseid (haigust tekitavaid) mikroorganisme ning vee töötlemine või torustik võib vajada kontrolli.
Kontakt
Helena Uuspõld
Veespetsialist
Tilgu tee 53, Meriküla
Keskkonnakorraldus (kõrgharidus)
Tilgu tee 53, Meriküla
Seotud viited
Seotud dokumendid
Viimati uuendatud 19.03.2026
