Kirikud

Harku vallas asuvad kaks eriilmelist kirikut, mis peegeldavad piirkonna ajaloolist ja kultuurilist mitmekesisust. Siinsetes külades asuvad kirikud on olulised kogukonnakeskused, pakkudes lisaks usulistele talitustele ka vaimset tuge ja kultuurisündmusi.

Rannamõisa kirik on ehitatud 1901. aastal ja pühitsetud pühakojaks 17. juulil 1905. aastal. Kuni aastani 1937 allus kirik Keila kogudusele ja kandis Ranna kabeli nime. Iseseisvaks koguduseks saadi konsistooriumi otsusega 1937. a septembris. Esimene organist ja jutlustaja oli kooliõpetaja Karl Dunkel, kes pidas köstriametit 1930. aastani. Rannamõisa kiriku juues olev kalmistu õnnistati 21. juulil 1902. aastal.

Praegu kuulub Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Rannamõisa kogudusse ligikaudu 150 liikmeannetajat. Pühapäeviti toimuvad jumalateenistused ja tegutseb pühapäevakool, nädala sees on pastoraadis piibli- ja palvetunnid. Rannamõisa kirik kuulub arhitektuurimälestiste hulka, ajaloomälestisena on registreeritud Ranna kirikuaed.

Rannamõisa kiriku välisvaade

Kirik ehitati Harkujärve külla aastatel 1992-1994. Kiriku arhitekt on Jaak Kuriks ja ehituse metseen Aino Järvesoo. Kirik on avalikus kasutuses olev eravaldus, teenuseid osutatakse koos EELK konsistooriumi diakooniatalitusega.

Jumalateenistused toimuvad Harkujärve kirikus kirikupühadel ja alates sügisest pühapäeva õhtuti kell 17.00. Pakutakse lapsehoiuteenust ning ollakse valmis igakülgseks koostööks kohalike seltside ja avaliku sektoriga.

Koguduse õpetaja Avo Üprus

Välisvaade Harkujärve kirikule

Viimati uuendatud 05.09.2025

open graph imagesearch block image

Kas sellest lehest oli abi?