Maatoimingud

Maakorraldustoimingud on tegevused, mille eesmärk on muuta kinnisasjade piire ja jagada/liita katastriüksuseid, sihtotstarvet või muid katastriandmeid, et tagada maa otstarbekas kasutamine ja täpsus. Maakorraldustoimingute käigus tehakse mõõdistusi, kantakse muudatused minu katastrisse ning koostatakse uued katastriüksuste plaanid. Toimingud viiakse läbi vastavalt seaduses sätestatud korrale ning need võivad olla algatatud maaomaniku, kohaliku omavalitsuse või riigi poolt.

Katastriüksuse sihtotstarbe muutmine

  • Maaomanik võib algatada sihtotstarbe muutmise, esitades vastavasisulise avalduse maa asukohajärgsele linna- või vallavalitsusele.
  • Kohalik omavalitsus hindab taotluse alusel kehtivaid planeeringuid, tegelikku maakasutust ning õigusaktidest tulenevaid piiranguid.
  • Ehitiseta katastriüksuste puhul lähtutakse maa tegelikust kasutusest või kehtivast planeeringust.
  • Ehitist teenindava katastriüksuse puhul määratakse sihtotstarve ehitise kasutusotstarbe alusel, tuginedes ehitusloale, kasutusloale või muule nõusolekule.
  • Sihtotstarbe määramise või muutmise otsustab omavalitsus oma korraldusega ning esitab akti koos avaldusega Maa- ja Ruumiametile. Katastripidaja teeb kande maakatastrisse ja teavitab kandeavalduse esitajat ning kinnistusraamatu pidajat.

Sihtotstarbe määramisel kehtivad teatud piirangud:

  • Maatulundusmaa ei tohi olla samaaegselt elamumaa või jäätmehoidla maa.
  • Sihtotstarbeta maale ei määrata teisi sihtotstarbeid, välja arvatud maatulundusmaa.
  • Kaevandamisloa olemasolul määratakse vastav mäetööstusmaa või turbatööstusmaa sihtotstarve.

Katastriüksuse sihtotstarbe muutmise protsess

Avalduse esitamine
  • Maaomanik esitab kirjaliku avalduse maa asukohajärgsele linna- või vallavalitsusele.
  • Avalduses tuleb kirjeldada soovitud sihtotstarbe muutust ja põhjendus.
Õiguslike ja planeeringuliste tingimuste hindamine

Omavalitsus kontrollib:

  • Kas kehtivad planeeringud lubavad sihtotstarbe muutmist.
  • Kas esinevad õigusaktidest tulenevad piirangud (nt looduskaitse, ehituskeeluala).
  • Maa tegelik kasutusviis.
Sihtotstarbe määramine
  • Ehitiseta katastriüksuse puhul lähtutakse maa tegelikust kasutusest või kehtivast planeeringust.

Ehitist teenindava katastriüksuse puhul määratakse sihtotstarve ehitise kasutusotstarbe alusel (nt elamu, ärihoone), tuginedes:

  • ehitusloale;
  • kasutusloale;
  • vallavalitsuse kirjalikule nõusolekule.
Korralduse tegemine
  • Linna- või vallavalitsus teeb korralduse sihtotstarbe määramiseks või muutmiseks.

Andmete edastamine Maa- ja Ruumiametile

Omavalitsus edastab:

  • korralduse;
  • avalduse;
  • vajalikud lisadokumendid.

Katastripidaja (Maa- ja Ruumiamet) teeb kande maakatastrisse.

Teavitamine
  • Maa-ja Ruumiamet teavitab avalduse esitajat ja kinnistusraamatu pidajat sihtotstarbe muutusest
  • Kohalikul tasandil korraldatakse katastriüksuste maakorraldustoiminguid, mille hulka kuulub maaüksuste jagamine, liitmine ja piiride muutmine. 

Katastriüksuse muutmise protsess

Esmane konsultatsioon
  • Maaomanik pöördub vallavalitsusse, et selgitada välja katastriüksuse piiride muutmise, jagamise või liitmise võimalused ja tingimused. 

  • Kontrollitakse, kas alal on vaja koostada detailplaneering või kas esineb muid piiranguid (nt krundi minimaalne suurus, kitsendused). 

Vajadusel kooskõlastuste hankimine
  • Kui maa asukoht või eripära seda nõuab, tuleb pöörduda vastavate ametite poole (nt Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Põllumajandusamet, Muinsuskaitseamet). 

  • Hüpoteegiga kinnistu puhul võib olla vaja hüpoteegipidaja nõusolekut. 

  • Harku vallavalitus koostab korralduse piiride muutmiseks, jagamiseks või liitmiseks. Korraldus saadetakse Harku vallavalituse istungil vastuvõtmisel maaomanikule.   

Sihtotstarbe ja aadressi määramine
  • Kohalik omavalitsus määrab uutele katastriüksustele sihtotstarbe ja aadressi
Katastrimõõdistus 
  • Maaomanik tellib töö maakorraldustööde tegevuslitsentsi omavalt maamõõtjalt. 

  • Maamõõtja teostab mõõdistamise ja koostab katastrimõõdistamise toimiku. 

Dokumentide esitamine Maa-ja Ruumiametile
  • Maamõõtja esitab katastripidajale (Maa- ja Ruumiametile) toimikud koos maaomaniku avalduse ja vajalike lisadokumentidega. 

  • Avalduses peavad olema omaniku kontaktandmed, soovitavalt ka e-posti aadress. 

  • Kui liidetavad katastriüksused asuvad erinevates kinnistusraamatu registriosades, peab avaldus olema notariaalselt kinnitatud või digiallkirjastatud. 

Registreerimise otsus
  • Maa- ja Ruumiamet teeb ühe kuu jooksul otsuse katastriüksuse registreerimise või sellest keeldumise kohta. 
Kinnistusraamatu kanne
  • Pärast katastriüksuse registreerimist edastab katastripidaja andmed kinnistusraamatusse. 

  • Pärast kinnistusraamatus kande tegemist on uued või liidetud katastriüksused ametlikult registreeritud. 

  • Kui kõik katastriüksused asuvad samas registriosas esitab avalduse kinnistusraamatu pidajale katastripidaja. 

  • Kui tegemist on erinevate registriosadega peab omaniku avaldus olema notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud  

  • Katastriüksuse aadressi muutmiseks ja teiste aadressiga seotud küsimustega tuleb pöörduda Harku Vallavalitsuse maakorraldaja poole. 
  • Harku Vallavalitsus määrab korraldusega katastriüksuse aadressi ja seejärel sisestab aadressiandmed aadressiandmete süsteemi infosüsteemi (ADS) menetlusrakendusse. 
  • Pärast aadressi kinnitamist ADS menetlusrakenduses registreeritakse aadress maakatastris ja seejärel kinnistusraamatus. 

Maareformi lõpule viimine

Maareformi raames viiakse lõpule tegevused, mis puudutavad maa erastamistmunitsipaliseerimistriigi omandisse jätmist ning vajadusel hoonestusõiguse seadmist

Kontakt

Kermo Vainjärv

Maakorraldaja

Tilgu tee 53, Meriküla

Tilgu tee 53, Meriküla

Viimati uuendatud 07.10.2025

open graph imagesearch block image

Kas sellest lehest oli abi?