6. oktoobril tähistati Harku vallas traditsiooniliselt õpetajate päeva, mil vallavanem Erik Sandla ning abivallavanemad Jüri Käosaar ja Riho Saksus pidasid õpetajaid meeles tortidega. 7. oktoobri õhtul toimus vallavalitsuse korraldatud pidulik vastuvõtt haridustöötajatele Tabasalu kooli aatriumis. Pidulikul üritusel tunnustati neid, kes on panustanud oma kvalifikatsiooni tõstmisse või silma paistnud töös.
“Täna toome teile tänu – mitte lihtsalt õpetamise eest, vaid selle eest, et olete olnud teejuhid, toetajad ja inspiratsiooniallikad. Teie töö puudutab südameid, sest õpetajate ja laiemalt kõigi haridustöötajate sõnad ning teod jäävad meiega kauemaks, kui oskame arvata. Mõnikord on see üks julgustav pilk, üks mõistev sõna või lihtsalt teadmine, et keegi usub sinusse,” ütles vallavanem Erik Sandla pidupäevakõnes. Ta jätkas: “Oma igapäevatööga kujundate te paremaid inimesi, sest aitate kasvada mitte ainult teadmistes, vaid ka väärtustes, inimlikkuses ja elutarkuses. /---/ See, mida te teete, muudab maailma – inimene inimese haaval. Aitäh teile, et olete valinud õpetamise tee. Aitäh teile kannatlikkuse ja huumorimeele eest. Aitäh, et olete südamega kohal.”
Vald tunnustab
Enesetäiendamise eest 2024/2025. õppeaastal pälvisid tunnustuse Tabasalu kooli õpetajad Anda Zule-Lapimaa, Marelle Toome ja Merly Kiviselg, Harkujärve põhikooli õpetajad Anneli Leinemann ja Kaida Kuriks, hariduse tugiteenuste osakonna sotsiaalpedagoog Tabasalu koolis Diana Keerles, Harkujärve lasteaia õpetaja Hanna Lisette Helekivi, Tabasalu Teelahkme lasteaia assistent Iris Schönberg, hariduse tugiteenuste osakonna psühholoog Tabasalu koolis Linda Ellen Toom, Huvitegevuse ja Noorsootöö SA noorsootöötaja Teisi Teresk ja Triinu Tamm, kes varem töötas hariduse tugiteenuste osakonna HEV koordineerijana Harkujärve põhikoolis, nüüd on ta Tabasalu koolis eripedagoog.
Enesetäiendamise ja silmapaistva panuse eest valdkonda 2024/2025. õppeaastal tunnustati
Hariduse tugiteenuste osakonna sotsiaalpedagoogi Tabasalu koolis Kadri Laanepuud ja hariduse tugiteenuste osakonna psühholoogi lasteaedades Marion Soomret.
Silmapaistva panuse eest valdkonda 2024/2025. õppeaastal pälvisid tunnustuse
Tabasalu Teelahkme lasteaia direktor Anneli Laamann, Muraste kooli õpetajad Annika Hinn ja Reelike Tükk, Tabasalu gümnaasiumi õpetajad Ave Kallas ja Gled-Airiin Saarso, Tabasalu kooli õpetajad Aveliis Saks, Ingvar Veidenberg, Krista Savitsch ja Reet Kallismaa, Tabasalu lasteaed Tibutare õpetaja Birgit Värno, hariduse tugiteenuste osakonna HEV koordineerija Tabasalu koolis Gerli Vainomaa, Harkujärve lasteaia õpetaja Ingrid Hagel-Brustia, Rannamõisa lasteaia õppejuht Ivika Kuriks, Vääna mõisakooli õpetaja Jane Tähka, Pangapealse ja Vääna-Jõesuu lasteaia direktor Kairi Tammiste, Kumna kultuuriaida tegevjuht Kaja Rasmann, Tabasalu muusika- ja kunstikooli direktor Kalev Konsa, Harkujärve lasteaia õpetajad Katri Vahesalu ja Kristi Jõgi, Vääna mõisakooli majandusjuhataja Katrin Noodapera, Muraste kooli huvijuht Katrin Pebsen-Zachrau, hariduse tugiteenuste osakonna eripedagoogid Tabasalu koolis Kirke Rõõm-Soo, Pirjo Markov ja Silvia Kärber, hariduse tugiteenuste osakonna sotsiaalpedagoog lasteaedades Külle Kadarik, hariduse tugiteenuste osakonna sotsiaalpedagoog Tabasalu koolis Laura Herne, endine Muraste kooli direktor ja praegu Tabasalu kooli õpetaja Liina Teesalu, Alasniidu lasteaia direktor Mariana Gutjuma, Tabasalu muusika- ja kunstikooli õpetajad Marten Altrov ja Pille Saar, Rannamõisa lasteaia õpetaja Nele Gelenitš, Tabasalu Teelahkme lasteaia õpetaja Piret Sügis, Tabasalu kooli õppejuht Piret Unt, Tabasalu lasteaed Tibutare direktor Reeli Simanson, Pangapealse ja Vääna-Jõesuu lasteaia õppejuht Reelika Lõhmus , Pangapealse ja Vääna-Jõesuu lasteaia õpetaja Ruth Rungi, Muraste kooli õppejuht Siiri Krümann, Pangapealse ja Vääna-Jõesuu lasteaia õppejuht Tiiu Mänd.
Iga õpilase areng on rõõm
Marten Altrov töötab Tabasalu muusika- ja kunstikoolis 2017. aastast. Ta on klarnetimängija, kes on esinenud paljude orkestritega, võitnud rahvusvahelisi konkursse. Ta on õpetaja, kelle õpilased on edukalt esinenud konkursil “Parim noor instrumentalist 2025”.
Marteni sõnul on suurim rõõm õpetajaametis toetada õpilaste arengut ja kaasa elada nende õnnestumistele.
Ta ütleb, et tema elus on kõik õpetajad eri arenguetappidel olnud olulised ja tänuväärt. “Aga kõige suuremaks suunajaks pean ma oma klarnetistist isa – Hannes Altrovit, keda siinkohal ka tervitaksin!” sõnab ta. Kõige tähtsamaks oma töös peab ta järjepidavust. “Harjuta igal päeval natuke, selmet ühel päeval palju,” soovitab ta ja lisab, et kui lapsi valitud pill huvitab, on õpetamine lihtne ja mänguline. Suurt rolli mängib ka lapse kodune keskkond – lähedaste tugi ja huvi.
Marteni suurim soov Eesti hariduse tuleviku jaoks on, et õppekeskkond oleks inspireeriv, õpetajad motiveeritud ja õpilased huvitatud.
Õpetamine on kohtumine inimese tasandil
Piret Unt töötab Tabasalu koolis õppejuhina. Ta on õpetajaametit pidanud veidi üle 20 aasta. “Minu jaoks on õpetajatöö suurim rõõm lapsed ise – nende siirus, energia ja väikesed, aga tähenduslikud hetked. Igal hommikul, kui õpilased rõõmsalt kooli tulevad, tere ütlevad ja jagavad eelmise päeva sündmusi, algab päev positiivselt. Klassiruumis ei ole alati kõige olulisem, et kõik istuksid vaikselt ja kuulaksid, mida õpetaja räägib – palju tähtsam on, et õpilased oleksid aktiivselt kaasatud ja tunneksid end õppimise protsessi peategelastena. See hetk, kui laps keset tundi rõõmsalt hüüatab: “Ahaa, nüüd ma sain aru!”, on tõeline töövõit ja põhjus, miks õpetajana rõõmu tunda,” ütleb Piret.
“Olen sageli mõelnud oma endiste õpetajate peale ja mõttes tänanud igaüht, kes on minu kui inimese ja õpetaja kujunemisel olulise panuse andnud. Tänu neile tean täpselt, milline õpetaja tahan ise olla ja milline mitte. Häid õpetajaid on õnneks olnud palju, kuid parimaid ühendab intelligentsus, inimlikkus, nõudlikkus, järjepidevus, soov õpilasi mõista, õiglane ja lugupidav suhtumine kõigisse ning loomulikult hea huumorisoon. Oma kõige suuremaks õpetajaks pean oma kunagist kolleegi Mare Pajumaad, kes oma rahuliku oleku, hoolivuse ja suure kogemuste pagasiga oli algajale õpetajale suurepäraseks eeskujuks ja toeks. Siiani mõtlen vahel, kuidas Mare oleks käitunud ühes või teises olukorras, kuidas reageerinud keerulistes situatsioonides ning püüan endiselt tema eeskuju järgida.”
Piret peab väga oluliseks, et lapsed õpiksid mitte ainult lugema, kirjutama ja arvutama, vaid ka inimeseks olemist. “Soovin, et nad märkaksid üksteist, hooliksid ja oskaksid austada nii oma vanemaid, eakaaslasi kui ka õpetajaid. Teadmised on tähtsad, kuid ilma harituse, kultuursuse ja inimlikkuseta jääb neist vajaka. Kui laps kasvab uudishimulikuks, lugupidavaks ja avatud meelega ning võtab vastutuse oma arengu eest, on see kõige suurem väärtus, mida kool saab talle kaasa anda.”
Pireti suurim soov Eesti hariduse tuleviku jaoks on lihtne – et õpetajad saaksid keskenduda õpetamisele ja juhendamisele ning õpilased õppimisele ja arengule. “Soovin, et ühiskond ja lapsevanemad usaldaksid õpetajaid ning et noored näeksid õpetajatöös väärtust ja jõuaksid kooli tööle. Tahaksin, et meie haridussüsteem pakuks stabiilsust ja tuge, mitte ei muutuks võidujooksuks lõputute uuenduste ja eksperimenteerimistega. Ma pean end üsnagi uuendusmeelseks õpetajaks ja kindlasti loodan, et Eesti haridus areneb paremuse suunas, kuid ma ei toeta uuendusi, mis sünnivad ainult uuenduse pärast ega kanna sügavamat mõtet. Samuti ei peaks uuendused võtma ära väärtuslikku õppimisaega – need peaksid olema läbimõeldud ja sellised, millest saavad päriselt kasu nii õpilased kui ka õpetajad.”
Kooli süda on inimesed
Selleks et koolielu toimiks, on vaja ka taustajõude. Vääna mõisakoolis seisab paljude ürituste ja ettevõtmiste taga kooli majandusjuhataja Katrin Noodapera. Läinud õppeaasta oli Vääna mõisakoolile eriline – Vääna mõisakool 170 aastat, Vääna lasteaed 25 aastat, 105 aastat “kool mõisas” ja 700 aastat Vääna mõisa esmamainimisest. See tähendas juubeliaastate ja kogukonna ürituste korraldamist ning töötamist ka vabal ajal. Katrin Noodapera ütleb, et Vääna mõisakoolis töötamine pakub ainulaadset võimalust olla osa koolist, mis tegutseb ajaloolises ja inspireerivas keskkonnas. See annab igale päevale erilise tähenduse ja atmosfääri. “Olen siin töötanud pea 15 aastat ja tulen ikka veel suure rõõmuga tööle,” kinnitab ta.
Katrin toob esile, et juubeliaasta puhul oli oluline, et ajalooline mõisahoone ja mõisapark oleksid väärikalt esindatud. “Kõige suurem proovikivi oli finantsiline pool, raha võiks alati rohkem olla, kui suuri üritusi korraldada. Olen uhke selle üle, et meil õnnestus luua tunne, et see pole lihtsalt kool, vaid kogukonna süda, mille traditsioonid ja vaim elavad edasi põlvest põlve.”
Katrin on ka ise õppinud Vääna mõisakoolis. “Ma tänaksin üht oma endist õpetajat Tiiu Tuisku, kes ei õpetanud meile ainult fakte, vaid õpetas loovalt mõtlema ja tegutsema. Ta töötas selle nimel, et iga õpilane tunneks end väärtusliku ja võimekana,” sõnab Katrin.
Tema suurim soov Eesti hariduse tuleviku jaoks oleks, et haridussüsteem suudaks olla kaasav, paindlik ja kujundaks õppijaid, kes on mitte ainult akadeemiliselt tugevad, vaid ka eluks valmis. Et õppe sisu peaks olema kooskõlas sellega, mida ühiskond ja töö ning elukeskkond vajavad.
Õpetajaks juhuse kaudu
Harkujärve põhikooli õpetaja Anneli Leinemann on õppinud ärijuhtimist ja siis teinud kannapöörde – õpetajaks. Mis ajendas teda seda pööret tegema?
“Õpetajaks sattusin juhuslikult 2018. aastal, kui pidin ajutiselt asendama üht kolmanda klassi õpetajat, kes Tartusse tööle läks. Alguses oli see mõeldud lühiajalise lahendusena, kuid võtsin töö ette täieliku pühendumusega. Esimesel aastal tähendas see pikki hilisõhtuni kestvaid töötunde, et valmistada tunde ette, analüüsida tehtut ja luua endale terviklik ülevaade nii praegusest haridussüsteemist, õpetamismetoodikatest, õpilaste vajadustest kui ka nende teadmiste ja oskuste tasemest.
Üsna kiiresti mõistsin, et õpetajatöö ei tähenda ainult teadmiste edasiandmist. Sama oluline on märgata ja mõista lapsi kui isiksusi – nende emotsioone, motivatsiooni ja seda, kuidas need mõjutavad õppimisrõõmu. Kolleegide ja õpilaste positiivne tagasiside kinnitas mulle, et liigun õiges suunas, ning andis julguse järjest enam enda vaistu usaldada.
Tagasi vaadates näen, et just pedagoogilise tausta puudumine koos minu täitmatu õpihimu ja teadmisjanuga on andnud mulle võimaluse läheneda õpetamisele piiranguteta ja katsetada julgelt lahendusi, mis panevad silmad särama nii õpilastel kui ka mul endal. Huvitaval kombel on minu turunduslik taust ja psühholoogiateadmised olnud õpetajatöös suureks abiks – need aitavad mul mõista erinevate huvigruppide vajadusi, jälgida laste motivatsiooni ja emotsioone ning kujundada õppetööd nii, et teemad oleksid atraktiivsed, köitvad ja visuaalselt arusaadavad. Olen veendunud, et õpetajatöö sisaldabki suures osas turunduse elemente: tuleb äratada huvi, hoida tähelepanu ja tekitada sisemist motivatsiooni õppimiseks.
Mind üllatas aga, kui palju on kaasava hariduse põhimõtted muutnud tänapäevaseid klasse – olukord ja ootused on hoopis teistsugused kui minu kooliajal, ning sellega kohanemine nõudis aega ja ümberhäälestust. Samuti ei osanud ma ette näha, kui mahukas on töö väljaspool kontakttunde: tundide ja materjalide ettevalmistamine, tööde parandamine ja tagasisidestamine, lapsevanematega suhtlemine, õpilaste murede lahendamine, kirjadele vastamine ja pidev enesetäiendamine. See igapäevane ja sageli nähtamatu töö on aga õpetajatöö vundament – see kujundab nii õpetaja professionaalsust kui ka seda, kuidas me ise õpetajatena ning ka ühiskond meie ümber õpetaja rolli mõtestab ja väärtustab.
Kindlasti tänaksin südamest oma esimest õpetajat Ene Hiiepuud, kes küll enam koolilapsi ei õpeta, kuid on juba mõnda aega pühendunult õpetanud tulevasi õpetajaid Tallinna ülikoolis. Tema särasilmsed tunnid ja värske lähenemine õppimisele sütitasid minus kustumatu huvi teadmiste omandamise vastu – see on kandnud mind läbi elu ja innustab mind ka täna. Õpetajana soovin sama õpihimu ja rõõmu õppimisest edasi anda oma õpilastele.”
Rõõm, hool ja huumor
Piret Sügis on Tabasalu Teelahkme lasteaia õpetaja. Ta ütleb, et üks ilusamaid hetki tema töös on rühma lõpupidu. “Sel hetkel tunnen suurt uhkust ja tänutunnet, et mul on olnud võimalus osaleda laste sirgumisel kolmandast seitsmenda eluaastani. Saada osa nende arengust, pakkuda neile lohutust ja turvatunnet ning rõõmustada koos lapsega tema edusammude üle. Õpetajatöö on üks parimaid ameteid, mida valida, sest nii palju armastust, kui seda pakuvad mulle lapsed, ei paku ükski töö. Need poiste siirad abieluettepanekud aastate jooksul ja armsalt sülle pugevad lapsed annavad mulle kinnitust, et hetkel teen veel õiget tööd,” räägib Piret.
Ta sõnab, et häid õpetajaid, keda tänada, on tema elus palju olnud. “Näiteks oma algklasside õpetaja soojust ja headust mäletan siiani. Ja ülikoolis oli mul suurepärane psühholoogia õppejõud Tamara Abel, kelle energia, positiivsus ja õpetamise metoodika panid paika minu väärtushinnangud ja maailmavaated. Suur tänu talle selle eest!”
Milliseid väärtusi või oskusi peate kõige olulisemaks, mida oma töös lastele edasi anda?
“Hoolivus, ausus ja vastastikune austus on minu jaoks väga olulised väärtused, mida püüan lastele edasi anda. Oluliseks pean ka naljatamise oskust. Alles mõni nädal tagasi ütles mulle üks nelja-aastane tüdruk, et olen liiga ulakas. No kas pole armas? Ulakas õpetaja, miks ka mitte!”
Milline laste kingitus või tähelepanuavaldus on eriti hinge läinud?
“Kõige liigutavam tähelepanuavaldus on olnud ühe seitsmeaastase tüdruku üks ütlemata siiras ja armas lause mõtlikule õpetajale. Ta kallistas mind hästi kõvasti ja ütles: “Õpetaja, kõik saab korda.” Neid sõnu kannan siiani endaga kaasas ja olen väga uhke, et minu kasvandik oskab märgata ja lohutada.”
Pireti suurim soov Eesti hariduse tuleviku jaoks on, et lapse huvidest lähtuvat õpikäsitust hakkaks rakendama iga lasteaed üle Eesti.
Õpetaja roll on sütitada
Muraste kooli õpetaja Annika Hinn ütleb, et õpetajaamet on üks omamoodi ja imeline amet. “Ükski päev ei ole sarnane, rutiini ei ole. Ilusaid hetki on palju, neid jagub pea igasse päeva. Minu jaoks on suurim rõõm, kui olen oma õpilastes suutnud äratada huvi oma aine vastu, kui õpilaste silmad säravad ja tajun ära selle ahhaa-hetke tekkimise. Minu esimene õpetaja Laine Melts on see õpetaja, kellele olen väga tänulik. Kui ma Võrus Soo kooli esimesse klassi astusin, siis oli just tema eeskuju see, mis innustas mindki õpetajaks õppima.”
Milliseid väärtusi või oskusi peate kõige olulisemaks, mida oma töös lastele edasi anda?
“Ära tee teisele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks ja maailm on kohe palju ilusam paik, seda ma oma õpilastele räägin. Oskustest on üks olulisim koostööoskus, ilma selleta ei saa.”
Millise kingituse või tähelepanuavalduse on õpilased teinud, mis on eriti hinge läinud?
“Lilleõied ja lauale poetatud komm koos väikese, mõnikord sisse lipsanud armsate kirjavigadega kirjutatud kaardikesega on sageli päeva päästjad ja lähevad alati hinge. Ühest mu kalli Prääniku kingitud tassist, millel on joonistus minust ja maakerast, joon kohvi igal tööpäeval.”
Eesti hariduse tuleviku jaoks soovib Annika, et kool ja kodu oleksid toetavad, üksteist usaldavad partnerid, tegutsedes ühise eesmärgi – meie laste parima hariduse saavutamise nimel.
Heaks inimeseks olemine ei maksa midagi
Kaja Rasmann on Kumna kultuuriaida juht. Kui küsin, mis on kõige ilusam hetk või suurim rõõm, mida see töö annab, vastab Kaja: “Inimesed, usaldus, viisakus ja iga päev on uus ning võrratu. Näide, kui olin juba mõned aastad Tabasalu koolist ära ja noored jalutasid vastu ja teretasid. Ah et miks, sest kõrval oli inimene, kes oli hämmingus ja ütles, et nad ei tereta teda kooliski. Mina olin nendega olnud Pivarootsi laagris ilmselt kümme korda ja puuda soola ära söönud. Tunnen siirast rõõmu nende käekäigu üle, sest nad on mu vaateväljas ikka veel.”
Kui saaksid tänada üht oma endist õpetajat – kes see oleks ja miks?
“Jäin mõtlema selle küsimuse peale. Kooliajast meenub Raivo Riim, eesti keele ja kirjanduse õpetaja, kes lubas meil oma peaga mõelda ega toppinud raamidesse. Tööalaselt oli minu õpetajaks kadunud Mare Pajumaa Tabasalu gümnaasiumist. Õpetajateks on inimesed, kellele oled südames alt üles vaadanud, sest ta ise pole kunagi lubanud endale teiste suhtes ülevalt alla vaatamist. Mõni inimene lihtsalt on väärikam teistest igas oma sammus, mõttes ja teos. Ja olgem ausad, minu tänased õpetajad on mu “nööbid” väga laias ja otseses mõttes. Miks? Nad on ausad ja otsekohesed, saan kohe kiirelt tagasisidet, kui asjad on kiiva kiskumas."
Milliseid väärtusi või oskusi pead kõige olulisemaks, mida oma töös lastele ja noortele edasi anda?
“Viisakus ja väärikus enda ja teiste suhtes. Olla sina ise, sest igaüks meist on ainulaadne, erakordne ja eriline. Hoolimine ja oskus ära kuulata.”
Milline nööpide kingitus või tähelepanuavaldus on eriti hinge läinud?
“Tööle tulles leiad ukse eest värvilistest lehtedest tehtud südame, või mõni joonistus laua peal. Üks lutsukomm, mis oli liiga hea, kuid mulle võis natuke pakkuda. Mõni aeg tagasi ... Räägime nööpidega paavstist ja usust ja heaks inimeseks olemisest. Üks nööp arvab, et heaks inimeseks olemine ei maksa ju midagi, lihtsalt tuleb otsustada, et oled hea inimene. Kui küsin, milles see väljendub, on vastus kiire: “Kaja, sulle ju ei meeldi, kui kellelegi liiga tehakse ja loomi armastad sa ka!” Seega nii lihtne see ongi, tuleb otsustada, et oled hea inimene! Oli sul veel midagi süüa seal kapis ... Meil oli ju reegel: üks komm tulles ja üks komm minnes.”
Mis on sinu suurim soov Eesti hariduse ja huvihariduse tuleviku jaoks?
“Et rõõm õppimisest ja uute päris oskuste omandamisest püsiks koos uudishimuga, mitte ei haihtuks.”
Vaata tänuürituse suurt pildigaleriid siin: https://bit.ly/õpetajad2025
