Kuidas käidelda aia- ja haljastusjäätmeid?

Aia- ja haljastusjäätmed on aedade ja haljasalade hooldamisel tekkivad biolagunevad jäätmed, näiteks niidetud muru, lehed, sammal, okkad, peened oksad ja muud taimejäänused. 

Kuidas aiajäätmetest vabaneda? 

Aia- ja haljastusjäätmete käitlemiseks on mitu võimalust: 

• komposti jäätmed oma kinnistul; 

• vii jäätmed Tabasalu jäätmejaama (Kooli 5a), kus tasuta saab korraga üle anda kuni 0,6 m³ aia- ja haljastusjäätmeid; 

• telli jäätmevedajalt äravedu. 

Kuni 15. novembrini 2026 saab aia- ja haljastusjäätmete äraveo tellida AS-ilt Eesti Keskkonnateenused. Tegemist on tasulise teenusega. 

Äraveo hinnad on järgmised: 

• kuni 100-liitrine kott – 0,35 eurot; 

• kuni 150-liitrine kott – 0,51 eurot; 

• kuni 200-liitrine kott – 0,68 eurot. 

Ühe veokorraga saab ära anda kuni 20 kotti. Aiajäätmed tuleb panna läbipaistvasse kilekotti. 

Äraveo tellimiseks võta ühendust jäätmevedajaga e-posti aadressil [email protected] või telefonil 640 0326. 

Läbipaistvaid kilekotte saab osta Vääna-Jõesuu ja Harkujärve Meie Toidukaupade kauplustest, Tabasalu Selverist ning Muraste Coopist. 

Mida võib aiajäätmete kotti panna? 

Kotti sobivad ainult biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed, mis lähevad kompostimisele, näiteks: 

• muru ja lehed; 

• lilled ja muud taimejäänused; 

• rohimisel tekkivad aiajäätmed; 

• väikesed, kuni pöidla jämedused oksad; 

• ülejäänud või riknenud aedviljad. 

Miks vald 2026. aasta sügisel aiajäätmete kogumisringi ei korralda? 

Varasematel aastatel on Harku vald korraldanud aia- ja haljastusjäätmete hooajalist kogumist, paigaldades selleks ajutisi konteinereid ja rajades kogumiskohti, kust jäätmed viidi ära valla kulul.  

Varasemate kogumisringide kogemus näitas, et kogumiskohtadesse toodi väga suuri jäätmekoguseid. Konteinerite rent, tühjendamine ja jäätmete käitlemine kujunesid vallale märkimisväärseks kuluks. Suurte koguste tõttu oli keeruline tagada ka seda, et kõikides kogumiskohtades oleks pidevalt piisavalt vaba mahtu ja jäätmed saaksid kiiresti ära veetud. 

Elanike tagasiside näitab, et aia- ja haljastusjäätmete mugav äraandmine on paljudele oluline. Samas on elanikke, kes ei pea õigeks sellise teenuse rahastamist kogu valla eelarvest sõltumata sellest, kas ja kui palju inimene teenust kasutab. 

Senisel kujul kord aastas korraldatav tasuta kogumisring ei ole osutunud vallale piisavalt jätkusuutlikuks lahenduseks. See ei tähenda, et aia- ja haljastusjäätmete käitlemise teema jääks edaspidi tähelepanuta. Vald hindab võimalusi, kuidas korraldada nende jäätmete vastuvõtmist tulevikus viisil, mis oleks elanikele kasutatav ning samal ajal kulude ja korralduse poolest põhjendatud. 

Miks ei tohi aiajäätmeid metsa viia? 

Aiast kogutud lehed, niidetud muru, oksad ja muud taimejäänused on jäätmed ning neid ei tohi metsa alla ega mujale loodusesse viia. 

Lisaks metsaaluse risustamisele võivad aiajäätmetega loodusesse levida võõrliigid. Näiteks võivad koduaias kasvavate võõrliikide seemned metsa sattudes seal idanema ja vohama hakata ning võtta kasvukohti kohalikelt liikidelt. Samuti võib aiajäätmetega enese teadmata levitada hispaania teetigusid või nende mune. 

Seetõttu tuleb ka biolagunevaid aiajäätmeid käidelda nõuetekohaselt – kompostida oma kinnistul või anda üle selleks ettenähtud kohas. 

Aiajäätmeid lõkkes põletada ei tohi 

Sügiseste aiatööde ajal tekib sageli küsimus, kas oksi, paberit või muid jäätmeid võib lõkkes põletada. Harku valla jäätmehoolduseeskirja kohaselt on jäätmete käitlemine, sealhulgas põletamine selleks mitteettenähtud kohas ja viisil keelatud. 

Küttekoldes ja tuleohutusnõuetele vastavas tuletegemise kohas võib põletada ainult kuiva, immutamata ja värvimata puitu. Paberit ja kartongi võib põletada üksnes väikeses koguses, mis on vajalik tule süütamiseks. 

Lõket tehes arvesta ka naabritega 

Lubatud materjali põletamisel tuleb järgida tuleohutusnõudeid ja arvestada ümbritsevate inimestega. 

• Tuletegemine ei tohi häirida teisi inimesi, näiteks leviva suitsuga. 

• Arvestada tuleb ümbruse ja ilmastikutingimustega, mis võivad mõjutada tuleohutust. 

• Lõkke tegemise koht peab asuma ohutul kaugusel hoonetest ja põlevmaterjali hoiukohtadest. 

• Tuld võib teha ainult selleks sobivas ja ohutus kohas. 

Paljudel uuematel majadel on sundventilatsioonisüsteemid, mis toovad välisõhu otse siseruumidesse. Kui läheduses tehakse lõket, võib suits ventilatsiooni kaudu kergesti naabermajadesse jõuda, põhjustades ebameeldivat lõhna ja halvendades siseõhu kvaliteeti.