Hispaania teetigu ja mustpeanälkjas on Eestis laialt levinud võõrliigid, kes on kohastunud meil talve üle elama eelkõige munadena, hispaania teetigu lisaks ka noorte isenditena. Munad on neil paigutatud väikeste kogumitena lehekõdu alla, kompostihunnikutesse ning mujale varjulistesse ja niisketesse kohtadesse. Heades varjekohtades lumikatte all püsis ka külmal talvepäeval temperatuur teole soodsalt nullilähedane.
Et hoida ära võõrnälkjate suvist plahvatuslikku arvukuse kasvu, on kevadel vaja panna rõhku munakogumite ja nälkjate otsimisele. Niipea kui muld on soojenenud, tasub aias üle kontrollida põõsaalused, kompostihunnikud, pinnakatte alused, kivide ja palkide alused jm varjulised kohad. Leides munakogumeid või nälkjaid saab need hävitada.
Ilmade soojenedes, kui nälkjad on muutunud liikuvaks, on regulaarne kontroll ja tõrje kõige tõhusamad varahommikuti või õhtuti, samuti pärast vihma. Abi võib olla füüsilistest tõketest ja püünistest.
Võõrnälkjate tõrje on tõhusaim siis, kui seda tehakse järjepidevalt ja koos naabruskonnaga.
Uutesse piirkondadesse võivad võõrnälkjad ja nende munad sattuda taimse materjali (näiteks taime mullapalli ja heinaga), mulla ja multši, küttepuude, tehnika (traktori, niiduki) jms abil. Seetõttu on oluline veenduda eelnevalt aeda toodava taimmaterjali ja mulla kvaliteedis. Võimalusel tuleks taimed istutada paljasjuursetena või hoida kaks-kolm nädalat karantiinis. Aiaseadmeid laenates tasub need enne kasutust hoolikalt puhastada.
Juhised hispaania teeteost ja mustpeanälkjast hoidumiseks ning nende tõrjumiseks leiab keskkonnaameti veebilehelt https://keskkonnaamet.ee/voornalkjad.
Nii hispaania teetigu kui ka mustpeanälkjas on levinud üle Eesti. Nende liikide leviku kaardistamiseks on kõik oodatud andma oma vaatlustest teada kaardirakenduse teokaart.keskkonnaamet.ee kaudu. Teokaardilt saab ka ülevaate, kus võõrnälkjad teadaolevalt on levinud. Lisaks saab vaatlustest teada anda PlutoF GO ja loodusvaatluste nutirakenduse kaudu.
Millised on Harku valla plaanid sel aastal?
Harku vald on soetanud võõrnälkjatega võitlemiseks graanulit ja alustab koostöös külaseltsidega kevadel, sobivate ilmaolude saabudes, võõrnälkjate tõrjet avalikel haljasaladel. Töödeldavad alad märgistatakse ning infot jagatakse pidevalt valla kodulehel, Facebookis ja külaseltside sotsiaalmeediakanalites.
Sel aastal vald võõrnälkjate kogumiseks konteinereid ei paigalda, kuna varem ei kasutatud neid sihtotstarbeliselt. Konteinereid kasutati sageli olmejäätmete äraandmiseks ja ka hukatud teod pandi sinna keelatud viisil, näiteks klaaspurkides või plastkanistrites.
Nagu varasematel aastatel, võib tänavugi hukatud teod panna läbipaistvas kilekotis biojäätmete konteinerisse. Kui oma konteinerit ei ole, soovitab vald teha koostööd naabritega ja kasutada ühiselt mõnda konteinerit, sest mõistlik on naabritel tegeleda tõrjega ühiselt. Tõrje tõhusus sõltubki suuresti kogukonna ühisest panusest.
Lisaks on võimalik hukatud teod oma kinnistul maha matta või leida selleks sobiv koht koos kogukonnaga. Vallamaa kasutamisel tuleb asukoht enne kooskõlastada keskkonnaspetsialistiga.
Varajane tegutsemine on suure tähtsusega – mida varem kevadel tõrjega alustada, seda lihtsam on suvel tigude arvukust kontrolli all hoida. Iga korrastatud aed ja hävitatud munakobar aitab kaasa sellele, et kogu piirkonnas oleks võõrnälkjaid vähem.
Brigita Perm, keskkonnaspetsialist
Mida teha aias kevadel?
Kontrolli regulaarselt varjulisi ja niiskeid kohti, mida soe õhk ja päike lihtsasti ei kuivata. Korja leitud võõrnälkjate munad ja isendid kokku ning hukka.
Hukkamiseks kasuta nn kiire surmamise meetodit: löö leitud nälkjad kas labidaga pooleks või korja anumasse ja kalla peale keev vesi. Nälkjamunadele vala peale keev vesi. Tea, et teomürgid ei ole võõrnälkjate tõrjumisel kuigivõrd mõjusad ja nende kasutamisel hävitad ka teisi liike. Lisaks jõuab osa mürke pinnase kaudu lõpuks pinnavette.
Käitle hukatud nälkjad hoolikalt. Mata need oma kinnistul umbes labidasügavusele maasse või pane komposti. Hukatud nälkjaid võib panna kotti või pakendisse suletult olmejäätmete konteinerisse. Veendu enne, et kõik isendid oleksid surnud.
Korista lehehunnikud, eemalda multš, võimalusel lõika lopsakate taimede ja põõsaste alused, aiaservad puhtaks. Nii vähendad võõrnälkjate toidubaasi ja päevaseid varjepaiku.
Kui võimalik, kasuta aias suletut kompostrit. Kompostihunnik kaeva regulaarselt läbi ja vajadusel töötle seda nälkjamunade hävitamiseks näiteks küüslaugulahuse või keeva veega.
Aiajäätmeid (puulehed, taimejäänused jms) käitle oma kinnistul või anna üle jäätmekäitlejale.
Võõrnälkjate järjepideval tõrjumisel tee koostööd naabritega. Suurt ala tõrjesse haarates on võõrnälkjate tõrje tõhusam.
Kuidas hoida ära võõrnälkjate toomist oma aeda?
Väldi niisuguste taimede ja mulla toomist aeda, mis võivad olla saastunud võõrnälkjate või nende munadega. Kui kahtlustad või tead, et müügikohas on võõrnälkjaid, väldi võimalusel ostu. Loobu taimede või mulla toomist aiast, kus on võõrnälkjad.
Kontrolli enne ostu taimede juurepalle ja mulda: otsi mune, limajälgi ja kahjustusi. Leitud munad ja nälkjad hävita, näiteks keeva veega.
Saastumiskahtlase mulla puhul:
puhasta juurepallid enne aeda istutamist mullast ja istuta taim paljasjuursena. Juurepalli ümbert välja puhastatud muld vala üle keeva veega – nii hävitad nälkjad ja nende munad. Hiljem saad seda mulda taas kasutada.
hoia taim enne istutamist karantiinis. Puude (nt viljapuude) puhul võid tõsta poti või istutuskoti läbipaistvasse kilekotti, seejärel sulge kott tihedalt ümber tüve. Väiksemaid taimi (püsikud, suvelilled jms) hoia võimalusel siseruumis. Hoia taimi karantiinis umbes kaks-kolm nädalat ja kontrolli neid regulaarselt, et märgata väikesi koorunud nälkjaid. Kui selle aja jooksul nälkjaid ei leia, võid taime aeda istutada. Ettevaatusprintsiibist lähtudes eemalda siiski juurte ümbert muld.
Kasutatud aiaseadmete laenamisel või esmakordsel kasutusel puhasta see enne hoolikalt. Nii väldid ka teiste võõrliikide ja umbrohtude levikut.
Hoia aial silm peal, et märgata võimalikult vara esimesi võõrnälkjaid. Nad võivad aeda sattuda ootamatuid teid pidi – näiteks auto all, ahjupuude vahel või euroaluste küljes. Kui leiad ja hävitad esimesed isendid võimalikult kiiresti, takistad neil end uues kohas sisse seada.
Juhised hispaania teeteost ja mustpeanälkjast hoidumiseks ning nende tõrjumiseks leiab keskkonnaameti veebilehelt https://keskkonnaamet.ee/voornalkjad.
Nii hispaania teetigu kui ka mustpeanälkjas on levinud üle Eesti. Nende liikide leviku kaardistamiseks on kõik oodatud andma oma vaatlustest teada kaardirakenduse teokaart.keskkonnaamet.ee kaudu. Teokaardilt saab ülevaate, kus võõrnälkjad teadaolevalt on levinud. Lisaks saab vaatlustest teada anda PlutoF GO ja loodusvaatluste nutirakenduse kaudu.
Pildil Mustpeanälkjas ja tema munad. Mustpeanälkjas ei sarnane ühegi meie kodumaise teoliigiga.
Fotod: Ene Grass / teokaart
