Kauneimaks eramuks tunnistasid hindajad Ranno Viikmaa kodu Tiskre külas aadressil Nurmika 3. Oma maja ja aeda tutvustas Ranno Viikmaa nii: “Viimased kolm aastat olen keskendunud aiale. Aeda kujundades olen proovinud katsetada. Kevadel sai aianurka ehitatud aiakontor.” Katsetuste all peab majaomanik õnnestumiseks, et kalad on väikses tiigis edukalt talvitunud. Aia üks omapära on seegi, et aianurka on rajatud ala n-ö metsalilledele. Samuti on Ranno Viikmaa proovinud kasvatada taimi, mis tavaliselt kasvavad lõuna pool, nagu banaan, palm, tääkliilia jt. Tema aias on need talve üle elanud. Omanäolise ilme annab aiale valgustus.
Äramärkimist vääris Kõue tee 7-1 elamu aiaruumide loomine kinnistul. Kauni koduaia looja on Karin Kelgo, aga konkursile esitas aia tema naaber toreda kaaskirjaga: “See ei ole lugu Tammsaare “Tõe ja õiguse” Vargamäe Andresest ja Oru Pearust, kes tülitsesid ja üksteisele kaikaid kodaratesse viskasid. Vastupidi, see on lugu naabritest Rannamõisa külas Kõue teel, kus mina, naaber, soovin esitada konkursile “Harku valla kaunis kodu 2025” oma üleaedsete koduaia. Ausalt öeldes ei oleks ise teadnudki, milline müstiline ja erakordne lillede ja taimede oaas naabrite aias peidus on, kui ei oleks sattunud nägema perenaise postitusi Aiaelu Facebooki (78 000+ liikmega) grupis. Tänavalt vaadates ei reeda miski, milline salaaed sealt avaneda võib. Nii suure hoole, armastuse ja loovusega rajatud aed vääriks kindlasti vallalt tunnustust. Olen naljatledes naabritele öelnud, et kui neil kõik istutatud ja paika saab, siis võivad vabalt laieneda ka minu tagasihoidlikku aeda.”
Žürii tunnustab ka elamut, mis asub Tabasalu alevikus Mürsiku 8/2-4. Selle ridaelamusektsiooni hooviala ja terrassi on kujundanud ning rajanud Elvira Mazurtšak. Ridaelamu juurde kuuluv hooviala on kujundatud hubaseks, elujõuliseks ja funktsionaalseks väliruumiks. “Istutusaladele valisin kasvutingimustele sobilikud taimed, mis õitsevad läbi kogu hooaja kordamööda, mis omakorda toob aeda mesilaste suminat ja liblikate ilu. Muruseeme on valitud nii, et see ei vajaks tihedat niitmist,” kirjeldas Elvira Mazurtšak. Oma tarbeks kasvatatakse tomateid, maasikaid, salatit, maitsetaimi. Aia- ja biojäätmed kogutakse aias olevasse kiirkompostrisse. “Oma hoovialaga soovin julgustada ka väiksema aia omanikke rajama lopsakat ja mitmekülgset aiaruumi,” sõnas Elvira Mazurtšak.
Lisaks sai ajakirja Maakodu eripreemia Mürsiku 8/2-5 korterelamu ja Sinilille tee 15/2-5 valla tänukirja osalemise eest.
Kaunima kodu konkursil hinnati terviklikku üldmuljet kolmes kategoorias: individuaalelamud, korterelamud, ettevõtted ja asutused ning eristava osana nendes kategooriates puhkenurka. Konkursil hinnatakse eelkõige üldmuljet: kuidas sobivad hooned ja aed ümbritsevasse keskkonda, milline on korrashoid, kuidas on lahendatud haljastus ja kas kodu paistab silma omanäolisuse või huvitavate lahenduste poolest.
Hindamiskomisjoni kuulusid abivallavanem Vello Viiburg, haldusosakonna keskkonnaspetsialist Brigita Perm, ehitus- ja planeerimisosakonna juhataja Kristiina Ott-Rätsepp, MTÜ Harku Valla Aiaselts liige Liivi Mäekallas ning aiandusspetsialist ja ajakirja Maakodu tegevtoimetaja Eva Luigas.
Konkursile esitati hindamiseks viis objekti, millest üks oli individuaalelamu aed ja neli ridaelamu juurde kuuluvad aiad.
Kauni kodu konkursi eesmärk on esile tõsta ja tunnustada neid koduomanikke, kes on oma kodu ja aeda rajades või korrastades loonud silmailu ja head eeskuju kõigile. See on märk, et kaunis aed ja korras kodu ei rikasta üksnes pererahvast, vaid annab väärtust kogu külale, tänavale ja vallale.
Fotod: erakogud
