Möödunud sügisel kuulutas Harku vallavalitsus välja ideekonkursi, et leida partner, kellega koostöös jõuda tervikliku ja praktilise valla avaliku ruumi kujunduskava ja selle põhjal loodava tootekataloogini.
Konkurssi välja kuulutades sõnas Harku vallavanem Erik Sandla, et avalik ruum moodustab olulise osa meie igapäevasest eluruumist ja selle arendamine vajab senisest suuremat tähelepanu. “Hästi kujundatud avalik ruum on loodud nii, et see sobiks ümbritsevasse keskkonda ning meie vallas tehtavad suuremad ruumilised otsused oleksid põhjalikult läbimõeldud ja ühtse visiooniga,” selgitas Sandla toona.
Tööriistakast lihtsaks avaliku ruumi loomiseks
Nüüdseks on Harku valla avaliku ruumi kujunduskava ja ruumielementide tootekataloogi tööriistakast olemas. Kuidas see täpsemalt sündis, kust loojad inspiratsiooni ammutasid ja kuidas loodut kasutada, selgitasid arhitekt Liisa Peri ja maastikuarhitekt Margus Lillak.
Alustuseks sõnas üks Harku valla avaliku ruumi kujunduskava autoreid Liisa Peri, et võistluse formaat oli selline, mis pakkus huvi ja hea võimaluse oma ideed välja käia. Tema sõnul oli töö põhiline inspiratsiooniallikas ja kontseptsiooni lähtekoht paljuski Harku vald ise. “Kõige olulisem ja erilisem osa Harku vallast on minu arvates pankrannik, mille peal kulgeb erinevaid matkaradu, teekondi,” ütles Peri. “Looduse mõttes on Harku vald väga rikkalik. Siin on palju kutsuvaid kohti, mida inimesed võiksid külastada ja mida nad kindlasti ka teevad ning just see eristab Harku valda teistest valdadest. Kui me otsime Harku vallale nii-öelda uut nägu või püüame kirjeldada olemasolevat nägu, siis minu jaoks on see Harku valla loodus, vaatamisväärsused – eelkõige pankrannik,” täpsustas Peri ja lisas, et sellest hakkaski kontseptsioon vaikselt lahti rulluma. Nii leiabki kujunduskava elementides palju sellist nurgelisust või kandilisust nagu pankrannikul. Samas selgitab Liisa Peri, et graafika puhul oli kindel soov mitte lõhkuda juba olemasolevat Harku valla sümboolikat nagu Harku valla puu. “Kui on toimiv ja hea lahendus olemas, siis seda kõrvale jätta ja alustada nullist pole mõistlik. Pigem arendada olemasolevat edasi,” selgitas Peri. “Nii ongi valminud graafika edasiarendus Harku valla puu rõngastest, edasi tulid ringid, mis sümboliseerivad retki, radu, rannikuteekondi. Kõik kokku on üks suur teekond ringides.”
Puu on Harku valla inimestele tuttav ja see meeldib neile. Kui mõne aja eest otsiti Harku vallale uut tunnuslauset, siis lõppes otsing sellega, et kõige rohkem poolehoidu leidis ikkagi see puu, mis juba aastaid Harku valla tunnuslausega koos rahvale tuntud.
“Seetõttu ei tahtnud ka meie kujunduskava tehes seda puud kõrvale jätta või ära lõhkuda, vaid pigem tuuagi see puu rohkem mängu ja natuke teda siis täiendada. Ma kindlasti ei ütle, et me oleks seda puud modifitseerinud, puu oma selle märgina säilib nii, nagu ta on, aga küll on see puu edasiarendus,” selgitas Liisa Peri.
Maastikuarhitekt Margus Lillak sõnas, et haljastuse kontseptsiooni luues saadi samuti inspiratsiooni loodusest – paealustest metsadest. “Need on Harku vallale väga iseloomulikud ja Eesti mõistes unikaalsed. Samas pole looduses kasvav kantud tänavahaljastusse üks ühele, vaid arvestades seda, milliste liikide ja sortide vormidega saab üldse linnahaljastust rajada, ent põhiessents jääks samaks,” selgitas ta.
Mida naabrid teinud on?
Kuigi kujunduskava loomisel olid põhilised lähtekohad Harku valla looduskeskkond ja ajalooline taust, tegi kujunduskava graafilise disaini autor Alina Luther ka väga põhjaliku analüüsi selle kohta, mida on sellel alal tehtud Harku naabervaldades. “Eks seegi on olnud inspireeriv, aga me ei soovinud kedagi kopeerida, vaid pakkuda lahendusi, et Harku vald oleks omanäoline, teistmoodi, erinev,” sõnas Liisa Peri.
Margus Lillak tunnistab samuti, et mõjutusi on saadud siit ja sealt. “Eks see toimib nii alateadlikult kui ka kogemuse põhjal, mis töötab ja mis mitte. Jalgratast pole mõtet leiutada ega proovida katsetada täiesti uut lahendust kohas, kus see võib probleeme tuua või on ette teada, et ei tööta. Kui teame taimi, mis on lihtsalt hangitavad, hooldatavad ja peavad vastu meie tingimustes ning sobituvad keskkonda, siis me pole välistanud neid ainult selle pärast, et keegi teine juba kasutab neid,” toob ta näite.
Liisa Peri ütleb, et üks nende põhimõte kujunduskava luues on olnud see, et nad ei soovi linnaruumi sekkuda liiga tugevalt, sest see hakkaks linnaruumis mõjuma liiga dominantsena. “Meie soov on olnud luua pigem sellised õrnad, väikesed mõttega sõnumid, mida linnaruumis jalutajad ja möödujad märkaksid. Näiteks väikesed ringid kleebistena, millele on kirjutatud laula, kuula, naerata ... Selline pisikene õrn sõnum ja sa jätkad oma päeva,” kirjeldas Liisa Peri. “Niisiis pigem minimalistlik, mitte robustne ja pealetükkiv, aga avastamisrõõmu pakkuv.”
Margus Lillak täpsustab, et see projekt ei näita lõplikku terviklahendust, valmis lahendust, vaid annab pigem inspiratsiooni, kuidas ja mis suunas avalikku ruumi kujundades edasi liikuda võiks.
Sama meelt on ka Liisa Peri: “Jah, pigem on kujunduskava mõeldud suunisena või kuidas valla avalikku ruumi edaspidi planeerida.” Ta täpsustab, et selles kujunduskavas ei ole rangeid reegleid või nõuandeid, et tee see asi nii, teine naa ja kolmas niimoodi. Kava jätab interpretatsiooniks palju võimalusi ja selline mõnes mõttes vabad käed andmine on parem, sest nii saab see kontseptsioon ajas areneda ja arvestada muutliku avaliku ruumiga ning seda saab kasutada pikka aega.
Üks kujunduskava ülesanne on kohatunde tekitamine. “Väikeste õrnade vihjetega, aga sa saad aru, et oled Harku vallas,” viitab Liisa Peri.
Tuttavad värvid ja natuke uut
Värvide lahenduses on kujunduskava loojad kasutanud juba olemasolevaid toone, kuid mõtestanud lahti, mida miski värv tähendab. Ka värvide puhul on Harku valla peakunstnik ja peategelane loodus. Lisatud on vaid särtsu sinna, kus on vaja olla nähtav ja edastada olulist informatsiooni. Kasutatud on juba olemasolevaid Harku valla stiiliraamatus ja graafikas olevaid toone. Olemasolevad toonid on lahti mõtestatud ja neid on täiendatud kahe uue tooniga – need on oranž ja lilla. Oranž sümboliseerib elavat tuld meie sees, lõket, mis ühendab ja hoiab. Lilla, mis on samamoodi müstiline nagu Harku rannikuretked.
Kui küsin kava loojatelt, mis selles töös kõige keerulisem või raskem oli, vastab Liisa Peri, et üldjuhul tegeleb Ignis Arhitektuur hoonete arhitektuurse projekteerimise ja interjööride disainimisega. Harku valla kujunduskava oli nende jaoks veidi teistmoodi ülesanne, mis nõudis arhitekti, graafilise disaineri ning maastikuarhitekti tihedat koostööd.“Kuidas luua tervik, kuidas see kontseptsioon omavahel haakuks ega mõjuks dominantselt. Et ta oleks õrn ja Harku nägu ikkagi,” arutleb Liisa Peri.
Margus Lillak: “Lisaks peab ju sobima väga erineva ilmega kohtadesse. Nii peatänavale kui ka väiksemasse avalikku ruumi. Samuti looduslikku keskkonda. Tuli leida lahendus, millega saab mängida eri keskkondades. See oli üksjagu keeruline.” Ta sõnab, et on ikkagi vahe, kas olla Tabasalus või kaugemates ja väiksemates kohtades, nagu näiteks Kumna kandis või Laabi külas, aga ometi peaks ju sinna ka need märgid jõudma ja sobituma.
Liisa Peri märgib, et see ongi üks põhjus, miks nad on loonud nii-öelda tööriistakasti kujunduskavaga ega lahenda kõike lõpuni ja terviklikult läbi. “Need asjad, mis toimivad hästi Tabasalus, ei pruugi ilmtingimata olla sobilikud teises kontekstis. Seetõttu on võimalik tööriistakasti kaudu vastavasse konteksti siis tõlgendada ja sobitada pakutut ning muuta lahendust. Kui näeme, et väga värviline lahendus siia hästi ei haaku, saame kohandada selle järgi, kuidas on selles keskkonnas taust ja ümbritsev maastik või linnaline keskkond,” arutles Liisa Peri.
Nii on kujunduskava loojad ühelt poolt palju ette andnud, kuidas teha, kuid teisalt jätnud ka palju valikuvabadust.
Teras, klaas, puit
Enamasti näevad autorid materjalina terast, mida on võimalik hiljem uuesti töödelda. Kasutatud on puitu ja klaasi. Tehismaterjalid on kõrvale jäetud.
Taimestiku valik on mõjutatud sellest, mis pangaalustes metsakooslustes domineerivad. “Oleme haljastuseks kasutanud neid liike ja vorme, mis linnahaljastuses paremini vastu peavad ja välistanud need, mis on altimad haigustele. Vähem on valikus ka allergiat tekitavaid taimi, kuigi lõputult ei ole see võimalik, sest ka pangaalustes metsades kasvab palju tuultolmlevaid taimi. Siiski oleme püüdnud leida selliseid liike ja sorte, mis ühtpidi oleksid looduslikud, aga samas sobituksid sellesse teistsugusesse keskkonda ja vastu peaks. Kasvukoht on ju ikkagi liiklustee ääres, kus on soola ja heitgaase. Teisalt oli ka eesmärk, et erinevate taimede ilu saaks nautida eri aastaaegadel ehk varakevadel, sügisel ja isegi talvel,” ütles Margus Lillak.
Taimestikku rajades on arvestatud juba olemasolevaga – nii et hirmu, kas vanad põõsad tuleb kusagil välja juurida, ei ole. Pealegi on kujunduskavas nähtud kasvamas neid sorte ja liike, mida juba nagunii siia-sinna istutatud on.
Margus Lillak selgitab, et avalikku ruumi disainides oli üks argument seegi, et ilmselgelt ei rajata seda kõike korraga. Kui tuleb uus ehitis või rajatis, siis pigem on eesmärk see, et ta sünkroniseeruks, oleks ühes ansamblis sellega, mis on juba tehtud. Et see uus ei oleks nagu “teiselt planeedilt”,” sõnab ta. Veel ütleb maastikuarhitekt, et lõppude lõpuks kasutavad elanikud oma eraaedades mitmesuguseid taimi ja lahendusi ning see näeb tema sõnul vahepeal väga kirju ja vahva välja. Aga kuidas sünkroniseerib siis tänavaruum aiaga, kuhu on rajatud uhke maastikukujundus?
Ka selle peale on kujunduskava autorid mõelnud ja lahendanud selle nii, et avalik ruum jääks võimalikult neutraalne kuid mõjuks värske ja rõõmu pakkuvana. Näiteks põhilised õitsevad taimed on valgetes ja sinistes toonides, mis annavad värskust.
Haljastust rajatakse jupikaupa ja mitte olemasolevat hävitades, vaid uut juurde lisades ja paindlikkuse põhimõttel.
Millal esimesi tulemusi võib märgata?
Liisa Peri sõnul on kujunduskava elluviimist kõige kiiremini tunda, kui alustada graafikast – sõnumitest, sümbolitest, teekondadest bussiootepaviljonidel. “Kuna bussiootepaviljone on palju, siis ma loodan, et see tekitab seda märkamist kiiremini. Aga haljastus ilmselgelt võtab aega, et ta saaks kasvada ja sirguda ja küpseda,” sõnab Liisa Peri.
Margus Lillak täpsustab, et tegelikult saab ka haljastuses juba ühe hooajaga mõju kätte. “Selle annavad püsikud ja väiksemad põõsad, mis kiiremini jõuavad täisikka. Aga muidugi on haljastuses ka taimi, mis tahavad ikkagi aastaid ja aastaid kasvada. Võib-olla saja aasta pärast võiksid uued tammed ja künnapuud anda sellise mõju, et on, mida vaadata,” arutleb ta.
Milliseid emotsioone peaks uuendatud avalik ruum inimestes tekitama?
“Ma loodan, et kui inimene nendest sõnumitest mööda käib ja neid märkab, siis läheb ta mõte korraks millelegi muule kui argipäevaelu. Et need sõnumid tooks väikse positiivse hetke. Et need kannaks sellist õrna kiiret sõnumit – naerata,” ütleb Liisa Peri.
Margus Lillak kinnitab, et tema lootused haljastusega on samad. “Eesmärk on, et see keskkond koos taimede ja kõige muu ümbritsevaga tekitaks valla identiteedi ja rahuliku meeleolu.“
Avaliku ruumi kujunduskava loojad tunnistavad, et neis endis on ootusärevus, kuidas see kõik toimima hakkab ja kuidas hakatakse kasutama seda tööriistakasti.
“Ma arvan, et see saab olema huvitav, kuidas see tööriistakast hakkab teiste inimeste käes tööle. Loodan, et inimesed haaravad sellest võimalusest,” sõnab Liisa Peri. Ta lisab, et kindlasti selliste lahenduste puhul tulebki esialgu proovida ja pilootvariandid teha. “Me oleme andnud mänguvahendid ja mõned reeglid, aga samas ootame, et see areneks kogukonna toel,” soovib Liisa Peri.
Margus Lillaku sõnul pole seegi halb, kui näiteks kümne aasta pärast areneb kujunduskava edasi millekski järgmiseks. “See kava ei paku sellist lahendust, et igavesest ajast igavesti, kõik võimaldab edasiliikumist,” kinnitab ta.
Miks ringid ja mitte ruudud?
Mida ütlete kriitikutele – miks ikka ringid ja mummud, mitte ruudud ja ristkülikud?
Liisa Peri: “Ring just nimelt sellepärast, et esimesed kontseptsioonialged on sündinud rannikuteekonnast. Ring on võetud varasemast Harku valla graafilisest kontseptsioonist. Rannikuteekond ja järjestikused ringid markeerivad topograafilisi retki. Kui vaatame kaarte, siis neil on teekonnad tähistatud täppidena. Sellepärast ring. Ringil ei ole algust ega lõppu, ta on üks teekond. Need on Harku valla teekonnad.”
Liisa Peri ütleb, et on selle töö eest tänulik ja tundis rõõmu juba alates meeskonna komplekteerimisest kuni kujunduskava loomiseni, mil kõik osad omavahel kokku pandi ja see lõpuks sobiliku ja meeldiva terviku moodustas.
Töö teostaja: Ignis Arhitektuur OÜ
Arhitekt ja projektijuht Liisa Peri
Graafiline disainer Alina Luther
Arhitekt-tehnik Anne Kaljas
Maastikuarhitektuur ja haljastus Margus Lillak
