Harku Sotsiaalkeskus on tegutsenud 2019. aastast. Maja ise ei näe üldse välja nagu asutus, vaid kui tavaline kortermaja. Enne sotsiaalkeskust asus siin politsei- ja piirivalveameti kinnipidamiskeskus, kuid nüüd pole sellest enam jälgegi. Juhataja ütleb, et remonti on tehtud kõvasti, nii seest kui ka väljast ning sotsiaalkeskuse rajamist tuli alustada nullist, aga just see oligi äge. “See oli vahva aeg. Saime tegevusload, värbasime töötajad ja siis tuli COVID. Kõik läks kinni. Meil oli üks klient ja kaheksa töötajat – rohkem personaalset teenust pakkuda pole võimalik. Meile meeldib öelda, et isegi Taanile tegime silmad ette,” rääkis Kersti Ojasu. Mõni kuu hiljem olid kliendid kohal. Vajadus teenuste järele oli suur.
Milliseid teenuseid Harku Sotsiaalkeskus praegu pakub?
Kõik meie kliendid vajavad igapäevaelus hakkama saamiseks toetust – kes vähemal, kes suuremal määral, aga kõigil on abivajadus. Pakume kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihoolekandeteenust nii intervallteenusena kui ka sotsiaalkindlustusameti suunamisega, päevakeskuse teenust ja sotsiaaltransporditeenust. Meie majas saab pesu pesta, duši all käia. Kui on vaja arsti juurde minna, saab meie käest sotsiaaltranspordi tellida ja vajadusel tuleb kaasa saatja. See on tasuline teenus, kuid tasu on Harku valla inimeste jaoks pigem sümboolne.
Palun rääkige, mida kogukonnas elamise teenus endast kujutab.
Meil on kogukonnas elamise teenus kvaliteetsem kui riiklikult ette nähtud ja seda paljuski tänu valla otsustele. Teenus on mõeldud psüühikahäirega ja intellektipuudega täisealisele, kes tuleb toime enese eest hoolitsemisega ja suudab osaleda majapidamistöödes, kuid vajab juhendamist igapäevaelu tegevustes. Teenust kasutatakse ööpäev läbi, kuid kirjelduse kohaselt peaks personal teenust osutama kaheksa tundi päevas. Meie kliendid on aga toetatud ööpäev läbi, meil on töötaja majas igal ajal, ka öösel.
Ööpäevaringne erihoolekandeteenus on sisuliselt sama, aga selle puhul on riiklikult paika pandud, et personal peab teenust osutama 24/7. Meie kliendid on ööpäev läbi toetatud nii kogukonnas elamise kui ka ööpäevaringse erihoolekandeteenuse puhul. Harku vald on teinud väga hea otsuse, meie kliendid on rohkem toetatud ning lähedased saavad olla kindlad, et neile kallite inimeste eest on hoolt kantud.
Milliseid teenuseid veel pakute?
Päevakeskuse teenus on välja arendatud klientide vajaduste järgi. Kliendile tähendab see, et majas on olemas päevasel ajal sotsiaaltöötaja, tegevusterapeut ja tegevusjuhendajad, kes tagavad klientide turvalisuse ja vajadusel igakülgse abi. Meie juurde saab tulla Harku valla elanik, kelle sotsiaalosakond on sellele teenusele suunanud. Ta võib olla vaimupuudega, dementsusega inimene või on tal lihtsalt rasked ajad. Ta elab oma kodus, aga päevasel ajal vajab tegemistes tuge. Lähedased toovad ta hommikul siia ja õhtul viivad koju. Kõik vajalik on siin olemas – alates hügieeni tagamisest ja lõpetades teatrikülastustega. Me oleme nagu üks suur pere.
Intervallteenus tähendab ajutist sotsiaalkeskuses elamist, näiteks puhkuse ajal, mil pereliikmed ise ei saa abivajaja eest hoolitseda. Meie majas saab pesu pesta, teha hügieenitoiminguid. Teeme koostööd koduhooldustöötajatega, kelle kliendid kasutavad aeg-ajalt meie maja pesemisvõimalusi. Näiteks eakad, kel on kodus küll vann, kuid kes pole võimelised vannis käima. Koduhooldus aitab inimese siin ära pesta ja meie saame olla abiks.
Pakume ka toitlustusteenust. Meil töötab kaks suurepärast kokka, toidud on tõesti maitsvad, meil on tunnustatud köök.
Kui suur teie pere on?
Klientide arv muutub, aga praegu elab sotsiaalkeskuses 21 inimest, lisaks päevakeskuse teenusel olevad inimesed – kõik kokku umbes 30. Sotsiaalkeskuses töötab kaheksa tegevusjuhendajat, vanemtegevusjuhendaja, sotsiaaltöötaja, tegevusterapeut, bussijuht, kaks kokka ja juhataja. Kokku 15 inimest. Meie inimesed on olemas 24/7, et abistada ja hoolt kanda.
Mis on teie sotsiaalkeskuses erilist, mis selle tunnustuse tõi?
Võib-olla see, et meil on väga turvaline keskkond. Teiseks, meil on väga hea ühtehoidev kollektiiv. Meil on väike seltskond. Töötajad on jäänud viie aasta jooksul, mil maja on olnud avatud, enam-vähem samaks. Need on hästi olulised asjad!
Mis nipiga te personali hoiate? Töö pole just kergete killast ja palgad…?
See töö nõuab palju. Tegelikult on see raske töö. Aga see on ka äärmiselt tore töö. Kui sa tunned, et sa sobid siia ja see töö sulle meeldib, siis on see väga tore töö. Millises töökohas sulle ikkagi öeldakse, et kuule, nii ilus ilm, ehk lähed randa või et mine kontserdile. Töötaja võtab oma rahva sappa ja läheb. Tegelikult see on üks meie töö osa – klientidele näidata, uusi kogemusi anda.
Meie kliendid käivad kontsertidel, teatris, reisidel – see on meie töötajate väga hea töö, et meie klientidel on lai silmaring. Ma kasutame ära tasuta ürituste võimalused. Kindlasti aitab selles töös palju kaasa elukogemus. Noor inimene saab selle tööga väga hästi hakkama, aga võib-olla empaatiat ei ole veel nii palju, sest elukogemust on vähem. Aga eks kusagilt peab ju alustama, ka meil on tööl üks väga noor tegevusterapeut, kes saab oma tööga suurpäraselt hakkama.
Minu enda jaoks on see töö natuke nagu hobi ja natuke nagu töö. Kui tuleb jälle sada lehte mingit andmestikku täita, siis mõtlen, et kas ma selleks siin olen, aga kui näen, kuidas majas asjad liiguvad, siis see teeb rõõmu.
Konkursil toodi esile teie organisatsiooni kõrget töökultuuri ja töötajate heaolu. Palun rääkige lähemalt.
Meil on tõesti väga hea seltskond. Igaühel on oma tugevad küljed ja me kasutame seda töös ära. Kes oskab kududa, õpetab seda ka klientidele, kes oskab hästi inglise keelt, õpetab inglise keelt, kokandushuvidega töötaja juhendab kokandusringi jne. Kui inimesele meeldib, mida ta teeb ja ta saab oma tugevusi näidata, töötab ta rõõmuga.
Kui asutuses on paigas, kuidas asjad käivad ja süsteem töötab ning on kontroll ja see on kõigile arusaadav ja sellest peetakse kinni, on lihtsam töötada ja pingeid vähem. Süsteem ja kontroll ei tähenda usaldamatust, see on meie töös väga vajalik, et ei tekiks arusaamatusi. Toon näite. Meie klient oli noormees, kellele meeldis väga kududa ja me ostsime talle lõnga. Kontrollile jäi aga silma, et miks meesterahva kaardiga makstud ostutšekil on lõnga ostetud. Peame vahel ka stereotüüpe murdma. Me peame tõendama selliseid asju ja kui toimingud on selged ja arusaadavad, siis pole probleemi. Kõigiga, kes on meile tööle tulnud, oleme reeglites kokku leppinud. Siin peab olema usaldus, see on nii ja see on hea.
Väga on kiidetud teie tihedat koostööd kogukonnaga.
Harku kogukond on meid tõesti imehästi vastu võtnud. Mõni üksik väike probleem on olnud, aga oleme kõik lahendanud. Kui mujalt kostub aegajalt nurinat, et oi, sotsiaalkeskust küll oma külla ei taha, siis siin seda ei ole. Võib-olla on asi natuke ka selles, et siinne kogukond on aegade jooksul näinud väga eripalgelist seltskonda.
Miks inimesed sageli vastu on? Nad kardavad. Mida nad kardavad, ega nad ei oska öelda või et kust me teame, mis nad teevad. Tavapäraselt ei tee nad mitte midagi, vaid elavad nagu kõik inimesed. Seda, et kogukond hoolib ja toetab, näitab igapäevane suhtumine. Sain mõni aeg tagasi toredat tagasisidet poest, kust helistati: üks teie inimene on poes ja ütleb, et tal ei ole raha ja ta on näljas. Meie klient teadis, et nii saab, sest alati oli kellegi süda haledaks läinud. Tegelikult oli tal raha, aga ta tegi oma vigurit. Ja see oligi tema puue.
Või teine näide. Üks Harku elanik nägi talvisel ajal ühte meie klienti, kõik hõlmad eest lahti. Ütles talle, et palun pane jope hõlmad kinni, õues on väga külm. See ongi kogukond. See on normaalne, et me märkame ja nii käitume. On hea, kui probleem jõuab meieni, siis saame selle lahendada.
Meil on väga hea koostöö kohaliku raamatukogu, Harku lasteaia, Harku perearstikeskuse, Marienthali kliiniku, Astangu rehabilitatsioonikeskuse, kiriku ja teistega. Meil käib siin majas palju külalisi. Meie kliendid käivad koolis, tööl, suhtlevad inimestega. Tuleb ette ka seda, et inimesed püüavad meid aidata, tuues siia kasutatud riideid, aga kui me koti lahti teeme, on selles kaltsud. Kui me ikka ise seda selga ei taha panna, siis miks peaks seda kandma meie maja kliendid. Nad käivad normaalselt riides, mitte kaltsudes. Osa toodud rõivaid lõikame ribadeks ja saadame sihtasutusele Hea Hoog, et nad saaksid neist käsitööesemeid teha, osa rõivaid oleme kasutanud teatridekoratsioonideks jne. Muidugi on inimesi, kes toovad väga ilusaid rõivaid. Oleme endale tekitanud ka nii-öelda oma Humana.
Mis meil rääkimata on jäänud?
Me teeme koostööd laste heaolu spetsialistiga. Kui lapsed on paha peale läinud ja neile on määratud ühiskondlik kasulik töö, siis üks asutus, kus nad seda teevad, on meie juures. Jah, siin võib põrandat pesta või lund lükata, aga minu seisukoht on, et last kasvatab ja õpetab hoopis rohkem see, kui ta suhtleb endast erinevate inimestega. See on mõtlema panev, ta näeb, et on olemas hoopis teistsugused probleemid. See võib olla palju tõhusam viis kasvatada kui mitu tundi põrandat pesta.
Millised on teie plaanid?
Kui mõelda tuleviku peale, siis hoovis on ruumi ja me saaksime laieneda. Võiks olla eraldi tiib dementsusega inimeste jaoks. Et saaksime neile pakkuda ka intervallteenust. Et nad ei peaks olema hooldekodus, sest pere saaks tema hooldamisega veel hakkama, aga päeval, kui pereliikmed on tööl, oleks tal koht, kus olla ja kes teda päeval juhendaks ja toetaks.
Kui me räägime dementsusega inimestest, siis kuvab paljudele, et need on eakad. Tegelikult põevad seda haigust üha nooremad. Tean 15-aastast, kellel on diagnoositud dementsus. Nii et see on üks mõte, kuhu suunas võiksime laieneda.
Teine soov on, et saaksime pakkuda lastele erihoolekandeteenust, eeskätt oma valla lastele ja kui kohti üle jääb, siis ka väljastpoolt.
Ja üks asi veel. Enne kui sotsiaalkindlustusamet saadab kliendi meie juurde teenusele, tehakse 45-minutiline hindamine. Sageli ei anna see tõelist pilti inimesest ega tema teenuse vajadusest. Tegelikkus on selline, et inimene elab meie juures mõnikord pool aastat ja ka siis ei saa me päriselt aru, millist teenust ta vajab. See 45-minutiline hindamine tuleks ümber vaadata.
Võib-olla peaks erihoolekandes olema sellised vahekodud, kus õpime teda tundma ja saame aru, milline tema päris kodu võiks olla. Räägin seda seepärast, et lõpeks inimeste solgutamine, et täna elab ta Saaremaal, siis Võrus, sest ta ei sobitu kuskile. Abivajaja jõuab küll teenusele, aga valesse kohta. Öeldakse, et paberid on korras, sobitub küll. See on suhtumise küsimus.
Mis teeb sotsiaalkeskusest või hooldekodust hea keskuse või kodu?
Mulle on indikaator see, et kas ma ise tahaksin siin olla. Proovin panna end teise inimese kingadesse. Siis saad aru, mis on valupunktid.
