Sel suvel sai teadusliku kinnituse Muraste hiiemetsa ja hiiemäe täpne asukoht. Värske uuring annab teada, kus asub Muraste hiis, kui suur ta on olnud varem ning kui palju temast on tänaseni säilinud.

Muraste elanikud on ikka teadnud, kus on hiiemets – kõrgendik Tuulmetsa tee ääres paeklindi serval laialehise metsa ja suurte pärnade, vahtrate, tammede, mändidega. Seal on ka suurimad ja jämedaimad sarapuud, milliseid mujal vaevalt leidub. Värske uuring on välja selgitanud, et hiiemets on tegelikult oluliselt suurem kui seni teada olnud hiiemägi, mida tuntakse ka Maasikamäe nime all.

Uuring toob välja materjale arhiividest, sh. ka kaardimaterjali ja pärimusi, mis tõendavad, et hiiemets algab otse Muraste mõisapargi tagant ning hõlmab kogu metsa-ala mõisast klindini.

Väljavõtted uuringust (Kaasik, A. 2017, Tartu Ülikool): Hiiest on säilinud klindiserval asuv hiiemägi ja sellega külgnev ligi 40 ha suurune metsane ala. Puude keskmine vanus on 75 a, kuid leidub ka 120 a vanuseid mände. Hiiemäe pärnad ja tammed on kindlasti mitmesaja aastased. Hiies kasvavad orhideed suur käopõll, kahelehine käokeel, vööthuul-sõrmkäpp, hall käpp, rohekas käokeel, öövilge ja mitmed teised kaitsealused liigid. Hiiemägi on Keskkonnaregistris märgitud vääriselupaigana.

 

Põline hiiekoht on andnud nimesid naabruskonnas nagu Ijeväli, Ije koppel, Hiiemäe e. Ije põld, Hiie (ka Ije, Jee) küün ja talu, Jeetagune põld ja heinamaa. Hiie endaga on aga seotud üsna haruldased pärimused, mis kõnelevad, et lisaks paiga pühaks pidamisele, palvetamisele, andide viimisele ja hiies pühade pidamisele on seal olnud hiiekivide peal jumalate kujud ehk sambad.

Väljavõtteid arhiivimaterjalidest: Keila kihelkonnas Murastes olnud vanasti sambakujuline kivijumal, keda rahvas armastanud. Aja jooksul pudenenud samba küljest tükka maha. Mõisnik koristanud vana samba ära ja lasknud kohalikkudele elanikkudele meelehead teha soovides uue samba asemele teha. Uus sammas on samasugune kui kõik muud kivisambad.

Hiiekoht ja ohvrikoht Moraste mõisa männikus, kuhu kaks kiviposti üles seatud, kus vanal ajal pühad ohvrikohad ja hiiemets olnud. Seda männikut hüütakse Hiiemetsaks. Kivipostid olla kohalise mõisaherra vana ohvrikohtade mälestuseks lasknud sinna üles panna.

Vaevalt, et mõisnik maausuliste sambaid uuendada tahtis. Pigem võis olla tegu vanas pühapaigas uute sammaste näol oma ülemvõimu näitamisega. Kohalikud aga tõlgendasid seda omal kombel ning viisid Eiseni (pärimuste koguja) sõnul uutele sammastele ande edasi. Sammaste juures käidud ka suitsutamas, ehk siis tillukesel lõkkel ande või raviesemeid põletamas.

 

Sial olid kaks ebajumala sammast kivide pial. need olid kerged. siis suitsuttatti sial peal.

Kahe paekivist samba asukohad Hiiemäel on tänaseni näha. Sambad ise on kokku varisenud, kuid mitte miski muu, kui kunagised sambad, ei saaks selgitada, miks keset hiiemäge sarapuude vahel on kaks üsna suurt paekivikuhilat kõrvuti, paralleelselt klindiservaga. Muraste hiis on olemas ning suurem, kui me teadsime. Hoiame seda metsa, oleme seal vaikselt, Hiiemäel ja -metsas käies mõtleme järele aegade ja möödaniku, tuleviku ning Looduse hoidmise peale. Lindikesi puudele pole vaja, nad on ehtimatagi ilusad, hiiemäel eriti võimsad. Mõtet hoidmisest ja hoolimisest seal käies aga ei tasu endas tagasi hoida. Pühad paigad toetavad meie inimeseks olemise ilu ja vastutustunnet järeltulijate ning Maailma ees.

Muraste hiiemägi ja hiiemets on kavas lisada Harku valla üldplaneeringu väärtuslike maastike teemaplaneeringule ning Muraste Looduskaitseala kaitsekorralduskava näeb ette selle liitmise riikliku kaitsealaga.

 

Val Rajasaar

Joonised: Muraste hiie piirid tänapäeval (ülemine joonis) ja 1899. aasta kaardil. Hiiest on alles jäänud aiandusühistute vahele jääv metsa-ala koos klindiäärse hiiemäega.