Jäätmete sorteerimine
Milliseid jäätmeid peab eraldi koguma ja kuhu need panna?
Tagatisrahaga pakendid | Saab viia tagatisrahaga pakendite tagasivõtupunkti (taarapunkt). |
Pakendid | Viia pakendijäätmete kogumismahutisse, jäätmejaama või tellida AS-ilt Eesti Keskkonnateenused eraldi pakendikonteiner. Pakendid on näiteks tühjad mahlapakid, jogurtitopsid, kilekotid, klaaspurgid, metallpurgid, plastpurgid, plastkarbid, paberpakendid, pappkarbid, salatikarbid, veinipudelid jne. |
Paber- ja pappjäätmed | Vähemalt viie korteriga korrusmajal (või kui paberjäätmeid tekib üle 20 kg nädalas), peab majal olema eraldi paberi- ja papijäätmete kogumismahuti. Eramutes tekkiva vanapaberi saab viia jäätmejaama. Paberijäätmed on ajalehed, reklaamlehed, raamatud, vihikud, paber jne. |
Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed | Viie ja enama korteriga elamutel, toitlustusettevõtetel ja mitteelamutes, kus tekib nädalas üle 10 kg köögi- ja sööklajäätmeid, peab olema eraldi biolagunevate jäätmete kogumismahuti. Väikeelamutes on soovitav kompostida köögijäätmeid oma kinnistul asuvas kinnises kompostris, kuhu ei pääse ligi linnud ega loomad. Biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed on näiteks puu- ja juurviljajäätmed, kohvi- ja teepaks, munakoored, toidu ülejäägid, majapidamispaber jne. |
Biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed | Need tuleb eramajadel kompostida oma aias, viia jäätmejaama või tellida AS-ilt Eesti Keskkonnateenused eraldi aiajäätmete äravedu. Kompostida võib lahtises anumas ja komposti võib panna poti- ja lõikelilli, kasutatud mulda, niidetud muru, puulehti, taimede jäänuseid jne. Korterelamutel ja mitteelamutel tellida aia- ja haljastusjäätmete äravedu AS-ilt Eesti Keskkonnateenused. |
Ohtlikud jäätmed | Jäätmed, mis võivad põhjustada kahju keskkonnale ja tervisele nagu akud, patareid, vedelad värvi-, laki-, lahusti- ja õlijäätmed, elavhõbedat sisaldavad päevavalguslambid ja termomeetrid, aegunud ravimid, kemikaalid, tulekustutid, taimekaitsevahendid, printeri tahmakassetid, liimid, ohtlike ainete pakendid ja muu selline, tuleb viia jäätmejaama või anda üle kevadeti korraldataval ohtlike jäätmete kogumisringil. |
Elektroonikajäätmed | Elektroonikajäätmed tuleb viia kauplusesse (seade ei tohi olla rüüstatud), kust kavatsetakse osta uus samalaadne toode. Kui ei ole kavatsust uut toodet osta, viia elektroonikavahend jäätmejaama. Elektroonikajäätmed on näiteks külmik, elektripliit, pesumasin, raadio, televiisor, arvuti, mobiiltelefon, veekeetja, röster jne. |
Vanad rehvid | Rehvid viia rehvitöökotta või kauplusesse, kust kavatsetakse osta uus toode. Kui ei ole kavatsust uut toodet osta, viia jäätmejaama. |
Ehitus- ja lammutuspraht, sh ohtlik ehituspraht | Remondi või ehituse käigus tekkinud ehitusprahi jaoks tuleb tellida vastavat jäätmeluba omavalt jäätmevedajalt eraldi kogumismahuti ja äravedu. Väiksemad kogused viia jäätmejaama. |
Vanad riided, jalanõud | Esemed, mis on veel kasutuskõlblikud, viia vastavasse kogumispunkti või jäätmejaama, kus need suunatakse korduvkasutusse. Kui ei ole kasutuskõlblikud, panna segaolmejäätmete konteinerisse. |
Vana mööbel jms ehk suurjäätmed | Mööbel tuleb viia jäätmejaama või anda üle Eesti Keskkonnateenused AS-le. Suurjäätmed on näiteks diivan, kapp, vaip, madrats, tool jne. |
Vanametall | Vanametall tuleb viia vanametalli kokkuostmispunkti või jäätmejaama. |
Segaolmejäätmed | Määrdunud papp või paber, foolium, ehituspaber, kasutatud pabernõud ja papptopsid, kasvuhoonekile, plastist ja kummist tooted, vahtplast, kodukeemia pakendid, hambapastatuubid, mähkmed, hügieenisidemed, toiduga määrdunud ja pooleldi täitunud pakendid, vorstikile, katkised mänguasjad jms tuleb panna oma kogumismahutisse (kokkuleppel võib olla ka naabritega mitme peale) ja anda üle Eesti Keskkonnateenused AS-le. |